Tallinna vanalinna katusekorteris asuv suhtekorraldusbüroo Alfa-Omega on 18 tegevusaasta jooksul vedanud meediakampaaniaid Eestis ja turundanud hoogsalt riiki välismaal. Näiteks on nende väljamõeldud mitu Eesti Vabariik 100 kampaania raames tehtud algatust, aga ka vastuolulise odavbussifirma SuperBus turundamine Eestis, vahendas "Pealtnägija".

Viimased 10 aastat on suurklient olnud siiski Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ehk EAS, kelle PR-hanked moodustasid lõviosa Alfa-Omega käibest. Nüüd on aga nende vahel puhkenud tüli, kus etteheidetega tagasi ei hoita.

Et musta pesu pesemises järjele saada, tuleb minna ajas kolm aastat tagasi, kui EAS korraldas suhtekorralduspartneri leidmise konkursi. Tegu oli Eesti suurima PR-hankega, sest EAS lubas aastatel 2016-2019 laiali jagada kuni kolme miljoni euro eest kommunikatsiooni- ja turundustöid.

Alfa-Omega omanik Viive Aasma ütles, et tema andmetel oli see tol hetkel Eestis kõige suurem PR-hange. "Puhtalt juba selle lepinguga elaks büroo ilusti ära ja see muudab turuolukorda, et see, kes sellise hanke sai, muutus ka turuliidriks," selgitas ta.

Hankel osales kümme pakkujat, kelle seast valiti välja kolm. Põhikriteerium oli hind. Edukaks valiti see, kes kõige madalamat tunnihinda pakkus.

Suhtekorraldusbüroo Meta Advisory omanik Andreas Kaju ütles, et kui ta vaatab tunnihindu, millega on EAS-i hankeid võidetud, on need kohati kümme korda odavamad kui Eesti viie suurema büroo vanemkonsultandi tunnihind. "Siin on midagi valesti," lausus Kaju.

Hankevõit tõi võistupakkumise

Sõelale jäi kolm firmat. Esiteks üks vähetuntud ettevõte, mis asutati vahetult enne konkurssi ja – rutates sündmustest ette – kunagi ka tööle ei hakanud. Teiseks KPMS & Partnerid OÜ. Seitsme töötajaga suhekorraldusbüroo on sotsiaaldemokraatliku erakonna pikaaegne PR-partner ja firma üks omanik Henri Käsper nõustas isiklikult sotside esimeest Jevgeni Ossinovskit. Ning kolmandaks Alfa-Omega Communications OÜ, mida juhib Viive Aasma.

Alfa-Omegast ja KPMSist said raamlepingu partnerid ehk lihtsamalt öeldes need bürood, kelle vahel töö – kui see tekib – veel omakorda võistupakkumisele läheb. Alustuseks käiski EAS välja rea väiksemaid hankeid. Esimesed 240 000 eurot läksid KMPS-ile projekti eest nimega "Work in Estonia", millega meelitati Eestisse tööle soomlasi ja ukrainlasi. Järgmised 240 000 eurot eraldati Alfa-Omegale, et tuua Eestisse rohkem turiste Soomest ja Lätist. Sama suur leping Venemaa suunal läks aga taas KPMSile.

Esimene kahtlane märk Aasma jaoks oligi, kui järjekordse osahanke tingimustes tundus, et EAS otsib justkui üht väga konkreetset spetsialisti. Hange nägi ette sellise välisagentuuris töötava inimese leidmist, kes on viimase kümne aasta jooksul elanud ja töötanud Eestis kaks aastat.

"Natuke võttis mõtlemisaega, sain aru, et selline inimene Soome turu puhul ongi olemas /.../, aga kummaline on see, et tema CV külge poogiti ligi veerand miljonit raha, et kes saab selle inimese, saab veerandmiljonilise lepingu. Ma helistasin talle ja kutsusin teda enda meeskonda, aga ta ütles, et ta ikka ei saa tulla, ta on juba KPMS-i meeskonnas sees," meenutas Aasma.

Kui väiksemate hangete kaotuse suutis Aasma alla neelata, siis 2017. aastal sai tema sõnul mõõt täis, sest EAS muutis mängureegleid. Nimelt kui seni jagati sihtriike PR-büroodele ühekaupa, siis nüüd otsustati ühe raksuga teha hange neljas riigis kampaania läbi viimiseks, mille eeldatav maht oli 900 000 eurot. Ehk korraga läks jagamisele ligi kolmandik raamlepingu mahust.

Kiiresti sõlmitud leping äratas konkurendis kahtlust

EAS-i hangete teemajuht Birgit Vilippus ütles, et taktika muutmiseks oli mitu põhjust.

"Üks põhjus oli selline, et turismiarenduskeskuses endas toimus stuktuurimuudatus, kui enne /.../ olid sihtturgudel omad sihtturgude juhid, siis need kaotati ära ja tuli sihtturgude ülene inimene. Teine põhjus oli ka see, et turundamine oli muutunud, et Facebook ja Instagram ja Youtube, mis on meie põhilised turundamiskanalid, ei tunne riigipiire," sõnas Vilippus.

Aasma ütles, et kui see hange tuli, said nad aru, et see on täielik jackpot-hange, mida võitmata pole selles raamlepingus enam midagi teha. "Siis me see kaks nädalalt, mis oli selle hanke tegemiseks aega, ainult seda hanget tegimegi. Ja me tegime väga põhjaliku ja väga pika pakkumise."

KPMS võitis märtsis 2017 hanke vaid 1,5-punktilise vahega. Napist kaotusest häiritud Aasma palus juba järgmisel päeval EAS-i lepingut KPMS-iga mitte sõlmida, sest tahtis enne konkurendi pakkumise üle vaadata. Kuid juba oli hilja – selgus, et sõna otseses mõttes loetud tunnid pärast võitja selgumist jõuti allkirjad paberile panna.

"Lepingu vormistamine meil tegelikult läheb väga kiiresti tõesti," kinnitas Vilippus. "Lepingupõhi on valmis, see on lünkade täitmine. Pannakse dokumendihaldussüsteemi, kui inimesed on oma laua taga, siis see kooskõlastamine käib tõesti väga kiiresti. Vana seaduse kohaselt ei olnud kohustuslik ootaaeg."

Alfa-Omega omaniku sõnul nägi ta kaks päeva hiljem konkurendi pakkumist ja see oli väga nigel. "Võrreldes meie omaga oluliselt õhem, ma olen vaadanud, et ta oli juba mahult juba kümme korda väiksem. Mõne turu puhul olidki ainult sellised ideed, et pressiteade, pressireis, pressilõuna, mis on niivõrd elementaarne meie valdkonnas, et sama palju punkte sai see, kui meie palju põhjalikumad ja kreatiivsemad pakkumised," lausus Aasma.

"See ikkagi tähendab seda, et kellelegi oli nii oluline see miljon anda just nimelt KPMS-ile, kuigi oli õhus oht, et ma võin selle vaidlustada. Ja kui ma näiteks vaidlustan selle ja kui ma võidan, siis ma saan kahjutasud, mille maksab kinni maksumaksja, aga kellelegi oli olulisem, et tulgu pärast või veeuputus, see raha tuli anda KPMS-ile," lisas ta.

KPMS nimetab Aasma väiteid mustamiseks

Aasma näitas võrdluseks kaht pakkumust, kus tema firma oma on selgelt tüsedam ja põhjalikum. Samas pole suhtekorraldus alati joonlauaga mõõdetav ja paratamatult on palju subjektiivset. Kuid Aasma sõnul anti KPMSile punkte ka nende osade eest, kus isegi küsitud andmeid polnud esitatud.

"Tuli välja pakkuda konkreetselt kanalid ja neid põhjendada /.../ ja et kui suurele auditooriumile on need tegevused planeeritud.Hindamiskriteeriumites tuli ka vaadata, et need kanalid on väga hästi valitud või on keskpärased ja samas hindamiskomisjon hindas asju, mida seal ei olnudki olemas," sõnas Aasma, kelle sõnul saadi olematute kanalite eest kaheksa punkti.

Vilippus märkis, et EAS-i meelest olid kriteeriumid täidetud. "Hindamiskomsjoni meelest oli see pakkumine selline, et seda oli võimalik hinnata. Puudused, mis seal olid, tänu nendele puudustele need pakkumised vähem punkte saidki," lausus ta.

KPMS nimetab Aasma väiteid mustamiseks ega soovi neid väärtustada teleekraanil vastamisega. Aasma on kokku korjanud tüseda mapitäie puudusi ja küsitavusi EAS-i hangetes. Tema järeldus on see, et mäng on käinud pikalt ühte väravasse. Seejuures selgub, et Aasma etteheited pole päris alusetud. Tänavu veebruaris leidis rahandusministeeriumi all tegutsev vaidluskomisjon, et EAS soosis ühe osahanke puhul põhjendamatult KPMS-i. Jutt käib 2017. aasta ettevõtlusnädala korraldamisest.

"EAS tunnistas vastavaks pakkumuse, mida ta poleks tohtinud vastavaks tunnistada," lausus riigihangete vaidluskomisjoni esimees Taivo Kivistik. "Ma ei tea kas on õige öelda, et võitis vale firma, aga võitis firma, kes arvestades nende pakkumust ja arvestades hankedokumente vaidlustuskomisjoni arvates ei oleks pidanud seda hanget võitma."

EAS palus pakkumisele infot juurde kirjutada

Probleemi tuum oli, et KPMS-i pakkumises olid lüngad ja EAS palus puuduoleva info juurde kirjutada, milles Aasma näeb taas ühe büroo soosimist.

"Selle asemel, et see pakkumine tagasi lükata, asuti neid juurde küsima, aga kõige kummalisem on see viis, kuidas neid küsiti. EAS jurist, kõrgharidusega jurist sõnastas selle küsimuse nii, et palun täpsustage, kas te mahtude all olete mõelnud korduste arvu või tunde. Kui korduste arvu, siis palun määrata ka tunnid ja rahanumber."

EAS-i hangete teemajuhi sõnul ei teinud nad KPMS-i pakkumist kindlasti paremaks, sest sisu ega maksumust nad ei muutnud. "Seda need täpsustused absoluutselt ei puutunud. Hindamiskomisjon hindas ju ainult seda sisu ja need mida me küsisime, olid ainult vormilised täpsustused," tõdes Vilippus.

Riigihangete vaidluskomisjoni esimehe sõnul on selge, et ei tohi esitada uut pakkumust ega muuta olemasoleva pakkumuse tingimusi. "Aga kui palju on see piir, see on tunnetuslik ja see on praktiliselt iga hanke puhul ja iga isiku puhul, kes selles hankes tegutseb, mille ta peab ära tunnetama," lausus Kivistik.

Aasma usub, et inimene, kes selle küsimuse ära sõnastas, teadis, et ta teeb kuritegu. "Üks liiga õhinas töötaja oleks küsinud teistmoodi, ta oleks öelnud, et kuulge, teil on puudu siin tunnid ja teil on puudu rahanumbrid, pange need ka. Aga kuna ta ütles, et palun täpsustage, siis see näitab, et inimene teadis, et uut informatsiooni ei tohi küsida."

Need kahtlused pole päris uus info. Mai algul ilmus Eesti Ekspressis artikkel, kus küsiti, miks sotside haldusalasse kuuluv EAS nuumab sama erakonnaga seotud suhtekorraldusbürood. Paar nädalat hiljem kirjutas Aasma arvamusartikli suurtest puudustest riigihangete korralduses ja vihjas korruptsiooniohule, aga ei nimetanud veel konkreetselt EAS-i. Aasamaa sõnul ei saanud ta seni asjadest vabalt rääkida, sest tal oli EAS-i lepingus sees punkt, et ta ei tohi meedias toetada selliste kajastuste tekitamist, mis võiks kuidagi heita halba valgust nende tegemistele või tegemata jätmistele.

Esimene kohtuistung tuleb detsembris

Kuid nüüd on suukorv kõrvale visatud. Samal ajal, kui Aasma arvamusloo kirjutas, pöördus Alfa-Omega korruptsioonikahtlustega riigiprokuratuuri, kuid suhtekorraldaja kaebust uurimisse ei võetud. Juulis läks Aasma Tallinna halduskohtusse ja nõuab EAS-ilt  hanke kaotuse tõttu saamata jäänud tulu ligi 170 000 eurot. Lisaks püüdis ta maha murda asjaga seotud tegelasi, näiteks turismiosakonna juhti ning vaidlusaluse hanke komisjoni juhti, kes on praeguseks EAS-ist lahkunud.

EASi endine turismiosakonna juht Ott Sarapuu ütles, et Aasma saatis tänavu varasuvel või hiliskevadel kirja, mille sisuks oli lubadus kogu lugu avalikuks tuua.

"Ta hoiatas mind selle eest, et ta määrib minu nime ära ja kui mul on midagi üles tunnistada, siis peaksin pöörduma vastavate asutuste poole, et ta võib anda soovitusi, kuhu tuleb pöörduda," meenutas ta.

"Ma ütlen otse, et ma kahtlustan korruptsiooni," ütles Aasma. "Sest vaata: kui midagi näeb välja nagu part, prääksub nagu part ja muneb nagu part, siis tuleb kahtlustada, et ongi part."

"Pealtnägija" töötas läbi suure hulga dokumente ja rääkis kümnete inimestega. Paistab küll hulk kummalisi nüansse, aga otseseid tõendeid sotside karvasest käest pole. Endised ministrid Liisa Oviir, Urve Palo ja erakonna juht Jevgeni Ossinovski nimetavad Aasmaa väiteid lausa laimuks. Isegi konkurent, kellel pole põhjust teiste jamasid peita, naljatab, et sotsidel poleks haldussuutlikkust sellist vandenõu korraldada.

Aasma aga ütleb, et on 20 aastat osalenud Eestis riigihangetel ja tunneb ära, kui on kahtlus, et hange on kummaline.

EAS-i hangete teemajuhi sõnul tuleb sellised süüdistused kuidagi ära tõendada, kuid senini neid ära tõendatud ei ole. "Hämming on vist kõige õigem sõna," sõnas Vilippus.

Detsembrisse planeeritud esimesel kohtuistungil on osapooltel aeg kõik tõendid letti lüüa.