Uue Turu platsile juurdeehitist sooviv Estonia läheb linna veto tõttu kohtusse

Rahvusooper Estonia teatri juht Ott Maaten kinnitas, et teater vaidlustab kohtus Tallinna linnaplaneerimise ameti otsuse, millega keelduti andmast muinsuskaitse eritingimusi juurdeehitise rajamiseks Uue Turu platsi poole.
Maateni sõnul on Tallinna muinsuskaitseameti tehtud otsuses mitmeid küsitavusi ning teater soovib kohtult eelkõige selgust ja et linn esitatud dokumendi ümber vaataks.
"Meie eesmärk on, et see dokument vaadataks ümber ning et ei oleks niivõrd kategoorilisi seisukohti selle Uue Turu juurdeehituse võimalikkuse või mittevõimalikkuse kohta," ütles Maaten.
Maaten lisas, et kohtumenetluse käigus arutatakse, kas Estonia peab ise omalt poolt ka oma ehitusplaanides midagi täpsustama ja kui jah, siis mida täpselt. "Ma ei ruttaks praegu ette. Ma ei tea neid vastuseid veel, aga need tulevad," lisas teatrijuht.
Maaten rõhutas, et teater peab oma tegevuses lähtuma riigikogu otsusest, mis on olulise kultuuriobjekti rajamiseks andnud selge suunise.
"Oleme olukorras, kus riigikogu kui meie kõige kõrgem seadusandlik organ on võtnud vastu väga selgesõnalise otsuse, mis määratleb suhteliselt täpselt, kuhu juurdeehitus saab või peab tulema. Me peame sellest lähtuma," selgitas Maaten.
Hange kolme ruumilahenduse uurimiseks kestab
Estonia kuulutas suvel välja rahvusvahelise hanke, kus analüüsitakse kolme võimalikku ruumilahendust teatri vahetus läheduses. Muinsuskaitse eritingimused telliti hanke juurde lisadokumendina, et pakkuda analüüsi tegijatele selgemat raamistikku, mitte et saada protsessi algfaasis välistavat otsust, sõnas Maaten.
Sammudest ettejooksmist vältides osutas Maaten, et praegune keelav otsus tekitas ajakavas tarbetut segadust, sest teatri väljakuulutatud ruumilahenduse hange on alles pooleli.
"Me ei ole jõudnud veel sellesse analüüsi etappigi, kus erinevaid ruumilahendusi analüüsime, kui saame juba piltlikult öeldes vetostava otsuse," nentis Maaten.
"See ei ole selles protsessis mõistlik. Peame minema nii, nagu linnapea ütles: käime selle protsessi lõpuni, analüüsime kõik ruumilahendused läbi, vaatame neile otsa ja otsustame, kas need on võimalikud, milline neist on parim või halvim, kas need on teostatavad, ja siis liigume järgmisesse etappi," lisas ta.
Samas tunnistas Maaten, et ruumiprogrammi analüüsi hankesse kolme võimaliku variandi – Uue Turu platsi, Teatri väljaku ja olemasoleva saali ümberehitamise – lisamine polnud tegelikult teatri soov.
"Töörühm ja komisjon, kes hanget ette valmistasid, leidsid, et kui juba analüüsida, siis analüüsime need kolm varianti läbi. Me olime küll osa sellest komisjonist, aga meil ei ole seal monopoli," sõnas Maaten.
"Kirjutasime omapoolse arvamuse, et Teatri väljaku variant ei täida lõppeesmärki: esiteks kujuneb see arvatavasti väga kalliks ja teiseks ei täida see riigikogu seatud lõppeesmärki. Kuid see jäi hankesse sisse ja seda ikkagi analüüsitakse, et saada tervikpilt, milliseid ruumilahendusi on võimalik siia Estonia vahetusse ümbrusesse hoone kõrvale tekitada," selgitas Maaten.
Teatrijuhi sõnul oleks kõige ratsionaalsem ehitada uus saal vahetult praeguse hoone taha ehk Uue Turu platsile.
"Siis saaksime orgaaniliselt ühendada oma praeguse teatrilava ja uue teatrilava. See oleks logistiliselt ja rahaliselt kõige ratsionaalsem lahendus," selgitas teatri juht.
Hanke tähtaeg pikenes
Kohtusse minek hanke kulgu ega ruumianalüüsi tegemist ei peata. "Jah, hange jätkub. Sest kui linnaplaneerimise poolt väljastatud dokument justkui vetostab teatud variandi, siis me ei taha, et mingisugused asukohad või lahendused juba ette ära vetostatakse," sõnas Maaten.
Esialgu 22. septembriks seatud hanke pakkumuste esitamise tähtaega on osalejate soovil pikendatud.
Maaten tõdes, et ehkki riigikogu otsusest saab tänavu juba viis aastat, ollakse ehitusvalmidusest veel kaugel. Teatri eesmärk on jõuda võimalikult kiiresti ruumilahenduseni, mille põhjal saab välja kuulutada arhitektuurivõistluse ja alustada projekteerimist.
Tallinna linnaplaneerimise amet ei kooskõlastanud suvel Rahvusooper Estonia juurdeehituse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi praegusel kujul. Abilinnapea Tiit Teriku (KE) sõnul lähtus linn taotluse hindamisel kehtivast õigusest ning ekspertide hinnangutest.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Anett Peel









