Hanke raames on kavas osta vähemalt 18 relvasüsteemi koos laskemoonaga, samuti peab hange sisaldama lisavarustust, tehnilist tuge ja väljaõpet.

"Hangitava tankitõrjesüsteemi laskekaugus peab olema vähemalt 4000 meetrit, samuti peab uus relv võimaldama hävitada varje taga asuvaid sihtmärke," ütles kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonnajuhataja Priit Soosaar, lisades, et relvad peavad olema seeriatootmises ning kasutuses vähemalt ühe NATO riigi armees.

Hanke kaitseväe koordinaatori, major Alar Karileeti sõnul parandab hangitav süsteem oluliselt jalaväebrigaadide tankitõrjevõimekust, kuna suureneb laskekaugus ning võimalus vastast mõjutada ka siis, kui ta on otsenähtavuse ulatusest väljas.

"Tegemist on täna kaitseväes kasutatavate tankitõrjerelvade edasiarendusega, millel on nn "lase – vaatle – korrigeeri" laskevõimekus. Raketi eesoas asuv kaamera võimaldab sihturil näha sama pilti, mida näeb rakett ning seega on võimalik rakett täpsemalt sihtmärgile suunata," selgitas ta.

Karileeti sõnul peab relv koos laskemoona ja lisavarustusega olema kasutatav nii sõidukile kinnitatuna kui ka jalgsi liikudes ning olema jõukohane kaasas kanda.

Hangitavad relvasüsteemid on mõeldud jalaväebrigaadide tankitõrjekompaniide relvastuse uuendamiseks, kus neid õpivad kasutama ajateenijad.

Uued tankitõrjesüsteemid on koos jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide, uute automaatide ning sõjaaja üksuste varustuse ja varude täiendamisega riigikaitseliste hangete selle aastakümne prioriteetide seas.

Tanktõrjerelvade hanke puhul on tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega, mille tulemusel on kavas sõlmida seitsme aasta pikkune raamleping.

Kaitseinvesteeringute keskus loodab pakkumused saada aasta lõpuks, raketisüsteemid võiks hakata saabuma 2020. aasta teises pooles.