Eesti tuleva aasta kaitse-eelarves on 585 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Õppuse Siil 2018 lõpurivistus.
Õppuse Siil 2018 lõpurivistus. Autor/allikas: Ardi Hallismaa/mil.ee

Järgmise aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st üle 2,1 protsendi, teatas kaitseministeerium kolmapäeval.

Erinevateks kaitsealasteks hangeteks on järgmisel aastal planeeritud peaaegu 40 protsenti kogu kaitse-eelarvest ehk 232 miljonit eurot.

2019. aasta hangetega täieneb kaitseväe ja Kaitseliidu varustus ning relvastus. Hangitakse kaitseväele uued käsitulirelvad, side- ja IT-tehnikat, riidevarustust ning killu- ja kuuliveste. Jätkub Kaitseliidu üksuste varustamine.

Suuremahuliste hangete raames tasub Eesti jalaväe lahingumasinate CV90 viimase lepingulise osamakse ja viiakse lõpule mereväe miinilaevade moderniseerimine.

Jätkuvad suuremahulised erineva lahingumoona hanked, 30 miljoni euro ulatuses rahastab seda valitsuse moodustatud kaitseinvesteeringute programm.

Kaitseväelastele ja liitlastele vajaliku väljaõppekeskkonna ning kaasaegsete olmetingimuste tagamiseks jätkub investeerimine riigikaitselisse taristusse ja kaitseväe linnakute ning harjutusväljade väljaarendamisse kokku umbes 120 miljoni euroga.

Lisaks Eesti panusele investeeritakse eelkõige Tapa kaitseväelinnaku ja kaitseväe keskpolügooni arendamisse ka välistoetuste abil, mida järgmisel aastal on kokku üle 29 miljoni euro, suuremas osas NATO julgeolekuinvesteeringute programmist.

Luik: Eesti täidab NATO eesmärke nii SKP protsendi kui ka hanget mahu poolest

Kaitseminister Jüri Luige sõnul väärtustab 2019. aasta kaitse-eelarve kaitseväelasi, tõstes tegevväelaste palgataseme 30 protsendi võrra kõrgemaks Eesti keskmisest palgast.

"Riigikaitse algab tahtest. Motiveeriva sissetulekuga inimene tunneb, et nii tema tegevus kui ka tema ise on riigi poolt väärtustatud ja vajalik," sõnas Luik. "Me peame pakkuma tegevväelastele väärilist sissetulekut, kavatseme hoida kaitseväelaste palga vähemalt 30 protsenti üle keskmise palga ka järgmistel aastatel."

"Eesti poliitilisel maastikul valitseb jätkuvalt konsensus, et usutava kaitsevõime tagamiseks on sõjalise riigikaitse tarvis vaja eraldada vähemalt kaks protsenti ennustatavast sisemajanduse kogutoodangust. Samuti püsib valitsus põhimõtte juures, et Eestile toeks saabunud liitlasüksuste vastuvõtuga seotud vahendid peavad lisanduma sellele summale, mitte tulema kahe protsendi seest," märkis ta. "Riigikaitse jätkusuutlik areng on tagatud siis, kui me tagame valitsuse kinnitatud pikaajaliste arengukavade püsiva rahastuse läbi aastate."

"Pikaajaliste riigikaitse arengukavade alusel tehtavate suurhangetega tugevdame Eesti sõjalist võimekust," ütles kaitseminister Luik. "Tänavuse hangete mahuga täidame ning ka ületame NATO seatud eesmärgi kasutada vähemalt 20 protsenti kaitse-eelarvest põhihangetele."

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: