Kaitseminister Luik kutsub valimisdebattidel arutama kaitsekulude tõusu üle ({{commentsTotal}})

Jüri Luik.
Jüri Luik. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuigi järgmisel aastal ootab Eesti riigikaitset enam kui pool miljardit eurot, vaatab kaitseminister Jüri Luik edasi ja õhutab erakondi valimisdebattidel arutama ka riigikaitse-eelarve suurendamise üle. Esimene põhjus on seni olematu keskmaa õhutõrje.

"Olen rahul ja tänulik meie inimestele, sest ma ei alahinda panuse raskust, mida Eesti ühiskond riigikaitsesse panustades kannab," ütleb kaitseminister Jüri Luik alustuseks. Jüri Ratase valitsus on kokku leppinud, et järgmise aasta riigikaitsekulud võiksid olla 585 miljonit eurot, mis moodustab SKT-st hinnanguliselt 2,16 protsenti.

"Me ehitame sellist kaitseväge, mis oleks parim heidutus Venemaa vastu. Kui Venemaa teeb 300 000 mehega õppuse Vostok, siis sellele ei ole Eestil otseselt midagi vastu panna. Aga kasutades Siili kujundit, siis peame oma kaitseväge kujundama selliseks, kus suudame Venemaale tõsiselt märku anda, et siia tulek oleks väga ohtlik ja väga ebameeldiv," on kaitseminister Luik otsekohene ega räägi teoreetilisest või võimalikust vastasest.

"Siil" on Eesti kaitseväe suurõppus, mille moto ütleb "Iga okas loeb".

Ta teab, kus haigutab Eesti kaitsevõime oluline tühimik. See on keskmaa õhutõrje, mis muudab raskemaks vastase õhudessandid ja vähendab Eesti kiire hõivamise võimalusi.

"Vajadus selle järele on ilmne ja annab vaenlasele selge märgi, et tema tegutsemisvabadus Eesti taevas ei ole garanteeritud, et Eestil on suveräänne õhukaitse võimekus," selgitab Luik.

Keskmaa õhutõrje arendamisest on igal aastal räägitud, kuid planeerimisprotsessis on see alati jäänud piltlikult öeldes joone alla, kuna nii suurt projekti "kõhu kõrvalt" ei tee. Selle maksumuseks hinnatakse umbes 300 miljonit eurot, sest küsimus ei ole ainult tehnikas, näiteks raketiseadmetes ja lennukeid sihtivates õhutõrje radarites, vaid ka personalis, nende väljaõppes, sidevahendites, hoolduses. Täiendavalt lisandub laskemoon.

"Kaitse-eelarve peaks olema 2,5 protsenti SKT-st," väidab Luik. "2,5 protsenti on tase, mida Eesti ühiskond ja avalik sektor kannaksid välja ilma, et tekiks suurt konflikti teiste vajalike kulutustega sotsiaal-, hariduse- tervishoiu jt valdkondades."

Ta ei arva, et pärast märtsikuu parlamendivalimisi kirjutaks uus võimuliit koalitsioonilepingusse punkti, mis tõstaks kaitsekulutusi oluliselt juba 2020. aastast, tõus peaks tulema samm-sammult.

"Riigikaitse ja kaitse-eelarve võiks olla üks valimisdebattide küsimus. Eestile omaselt ma ei eelda, et sellest saaks suur valimisteema, tõenäolisem on, et erakonnad näitavad oma värve – kas neil on siin üldse mingi paindlikkust või ei ole," sõnastas Luik enda ootuse. "Oleks hea, kui iga erakond ütleks, et kui nemad haarataks pärast valimisi koalitsioonilepingu koostamisse, kas nad toetaksid kaitsekulutuste tõstmist 2,5 protsendini SKT-st. Valijal on ju hea teada ühe või teise erakonna suhtust sellesse ideesse. Aga praegu, nagu te isegi näinud olete, ollakse siin päris kidakeelsed."

Vaid Isamaa, kaitseministri kodupartei eestseisus on toetanud 2,5 protsendi eesmärki ja põhjendanud seda eelkõige just keskmaa õhutõrje kui iseseisva olulise kaitsevõime arendamisega.

Samas ütles parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso, sotsiaaldemokraat, juba mullu jõulude eel, Eesti kaitse-eelarve on liiga väike ja seda tuleb tõsta 2,5 protsendini SKT-st ning lootis, et sellest saab parlamendivalimiste üks suuri teemasid.

Ta lubas muuta kaitse-eelarve tõstmise sotside üheks parlamendivalimiste teemaks ja ennustas tõsiseid arutelusid: "Praegu on see veel Hannes Hanso seisukoht, aga loodan, et saab sotside seisukohaks."

Ka Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ktsus tänavu juunis ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" tõstma kaitsekulutusi 2,5 protsendini SKT-st, sest Eestil on tema sõnul vaja arendada kahte olulist sõjalist võimekust – esiteks maapealset õhutõrjet ja teiseks soomusvõimet.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: