Kolonel: riigikaitses on palju valdkondi, kus nutikad lahendused kasuks tulevad
Tartus arendati nädalavahetusel uusi kaitsetehnoloogiaid. Eesti riigikaitses on hulk valdkondi, kus hinnaefektiivseid ja nutikaid lahendusi kasutada, ütles kolonel Jaak Tarien.
Tartus peeti esimest korda Eestis kaitsevaldkonna häkatoni. 48 tunni jooksul mõeldi välja uusi lahendusi, kuidas parandada küberturvalisust ja teha lahinguväljal sõdurite elu lihtsamaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Asjatundjate sõnul on riigikaitses omajagu valdkondi, kus uued ja nutikad lahendused kasuks tuleks.
"Eesti riigikaitses on väga palju valdkondi. Meie strateegilises positsioonis, kus me oleme ja väikese Eesti riigi ressurssidega on meil väga palju valdkondi, kus saaks nutikaid, hinnaefektiivseid lahendusi kasutada," ütles NATO küberkaitsekoostöö keskuse juht kolonel Jaak Tarien.
Selliseid lahendusi valmis häkatonil mitu. Drooniga tankitõrjemiini tanki kohale viimisest elupäästva mundrini.
"Siin on tegevkaitseväelasi, reservväelasi, kaitseliitlasi, vabatahtlikke, aga ka täiesti tavalisi inimesi tänavalt, kes kõik tahvad ehitada mingisuguseid uusi lahendusi selleks, et me oleksime konkurentsivõimelisemad sellel militaarmaastikul," rääkis häkatoni korraldaja Priit Salumaa.
Näiteks Radio Debugger aitab sõjaväelastel ja sideülematel sõjaväljal paremini aru saada, kas sides on probleeme või mitte. Kapten Tarmo Oja sõnul on praegu sellest mõnikord keeruline aru saada.
"Kuna tehnika muutub aina keerulisemaks ja inimesi, kes tehnikat jagavad, on pigem vähemaks jäänud, siis on vahetevahel päris keeruline," selgitas ta.
Sander Karaski meeskond aga ehitab välja prototüüpi, mis tulevikus võiks kaitseväelastel seljas olles lahinguvigastusi tuvastada.
"Oletame kui lahinguolukorras saadakse kuulihaav või juhtub plahvatus, siis ta tuvastab selle vea, mis juhtus inimesega ja mida teha. Lahingpaariline, kes võib olla väga suures stressis, ei pea ise mõtlema, mida ta peab tegema, vaid talle tuleb konkreetne juhis - tee seda, pane žgutt peale," selgitas Karask.
Kaitsehäkatonist võttis osa pea paarsada inimest 22 riigist.
Toimetaja: Merili Nael