Oleme kahe nädala jooksul kuulnud hulga ettepanekuid riigi reformimiseks. Kui ühtlaselt läbitöötatud reformikava see on? Kas riik muutub nüüd efektiivsemaks või õiglasemaks?

Päris palju tööd on tehtud, sest ettepanekud puudutavad kõiki riigi valdkondi ja see on tänuväärne töö. Aga ma ei ole kindel, kas ettepanekute elluviimisel muutub riik või rahvas ilmtingimata õnnelikumaks või efektiivsemaks. Väga palju sõltub muidugi ka sellest, mida me peame silmas efektiivsuse all.

Valimiste eel on paljud parteid oma valimisplatvormi juba kokku kirjutanud. Kas riigireformi sihtasutus on teinud tühja tööd või läheb mõni idee lendu ka?

Tühja tööd pole kindlasti tehtud. Praegu ongi see aeg, millal me võiks Eesti riigile otsa vaadata. Siin seisnebki paradoks, et valimisprogrammid ei hakkagi neist teemadest nii rääkima. Olen üsna kindel, et ükski erakond ei pane nii sõnaselgelt programmi lubaduse, et ministeeriumide arvu vähendada kümnele või riigiametnike arvu poole võrra. Need on asjad, mida tuleb omaalgatuslikult esile tõsta ja sedamoodi debatti käivitada, et poliitikud saaks mõtteainet ja ka rahvas mõtleks kaasa. Sealhulgas siis vaimus, et langetada ka oma erakondlik valik 3. märtsil sellest lähtuvalt. Igal juhul on meil debatt korraks maha peetud ja vaatame, mida poliitikud ette võtavad pärast valimisi.

Milliste parteidele reformipakett ideoloogiliselt kõige südamelähedasem on?

Ei ühelegi erakonnale nii väga. On näha, et on majandusinimesed ja juristid olnud juures. Ütleks, et politolooge puudub mõneti. On poliitilised protsessid, mis on natuke kahe silma vahele jäänud. Pean silmas, kus on koalitsioonilepped ja koalitsioonivalitsused, siin ei ole räägitud nendest ja miks need on olulised protsessis. Ka presidendi valimise küsimus on äärmiselt keeruline. On õige mitu asja korraga: ametiaeg, valimisviis, võimupädevus. Neid asju tuleb mitme erialaga koos läbi rääkida ja selleks on meil ees palju võimalusi.