Maruste: presidendi ühe ametiaja korral oleks uued valimised kõigile võrdsed ({{commentsTotal}})

Foto: Presidendi kantselei

Riigireformi sihtasutuse juhatuse liikme Rait Maruste sõnul tähendaks presidendi ühekordne ametiaeg seda, et uue presidendi valimisel oleksid kõik kandidaadid võrdsed.

Kodanikualgatuslik riigireformi sihtasutus avalikustas esmaspäeval reformipaketi viimase osa. Selles tegid reformijad ettepaneku määrata presidendile ja riigikontrolörile seitsmeaastane ühekordne ametiaeg.

Rait Maruste ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ühekordne fikseeritud tähtajaga ametiaeg on Euroopas levinud praktika.

"Üks tähtaeg ilma tagasivalimiseta tähendab seda, et uued valimised oleksid kõigile võrdsed. Kui istuv president ka kandideerib, siis istuval presidendil on juba eelised sellest eelnevast ametikohast tulenevalt," ütles Maruste.

Poliitikud ei leia, et presidendi ametiaega peaks vaid ühe korra ja seitsme aastaga piirama.

"Võimalus olla ka tagasivalitud on tegelikult ka üks demokraatliku riigi võimalusi. /.../ Neli või viis aastat on selline üldine aktsepteeritud tähtaeg ka erinevates maailma riikides," rääkis Reformierakonna fraktsiooni liige Hanno Pevkur.

Maruste ütles, et eelmiste valimiste puhul oli halb, et kehtiv valimiskord ei andnud tulemust. Seetõttu pakkusid ettepanekute koostajad, et president valitaks kohe valimiskogus, kuhu kuulub 101 riigikogu liiget ja 100 kohaliku omavalitsuse esindajat. Valimiskogu viimane voor toimuks kahe kandidaadi vahel ning võidaks see, kes saab rohkem hääli.

"Mina ei näe, et meil täna presidendi valimise korras oleks probleem. Probleem on ju selles, et poliitikud ei suutnud eelmisel korral kokku leppida," kommenteeris Pevkur.

Keskerakond on jätkuvalt seda meelt, et presidendivalimiste korda tuleks muuta vaid nii, et rahvas saaks presidenti otse valida.

"Me pigem keskenduksime täna protseduurile, mitte niivõrd sellele, kas see ametiaeg on kaks korda viis aastat või üks korda seitse aastat," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Terik.

Otsevalimisi pole Maruste sõnul mõistlik teha seetõttu, et põhiseaduse järgi on president rohkem esinduskuju kui täitevvõimu juht.

"Kui president saab suure mandaadi, siis tekib küsimus, kuidas ta oma mandaati realiseerima hakkab. Ja siis on rahva ootus kõrge - me valisime presidendi, aga miks ta midagi ei tee? Aga ta ei tee sellepärast, et põhiseadus ei luba tal teha," selgitas Maruste.

Reformijad pakuvad, et rahva osalust presidendi valimistel saaks suurendada, andes neile õiguse kandidaati üles seada. Selleks tuleb koguda 20 000 toetushäält.

See, mis riigireformi ettepanekutest edasi saab, sõltub poliitikutest.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: