Riigireformijad: presidendil võiks olla seitsmeaastane ühekordne ametiaeg ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid.
President Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Kodanikualgatuslik Riigireformi Sihtasutus tegi ettepaneku määrata presidendile ja riigikontrolörile seitsmeaastane ühekordne ametiaeg.

Riigireformijad tõid oma kolmandas - põhiseaduslike institutsioonide peatükis välja, et presidendi ühekordne ametiaeg suurendaks tema sõltumatust. Samuti võtaks riigireformijate hinnangul ühekordne ametiaeg presidendilt kiusatuse vältida selliste sammude astumist või tegevusi, mis võiksid järgmistel valimistel vähendada tema tagasivalimise võimalust.

Dokumendis pakutakse ka välja presidendi valimise korra korrigeerimine, viies valimised kohe 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast koosneva valimiskogu ette.

"Uus valimissüsteem peaks järgima Põhiseaduse praegust parlamendis valimise põhimõtet. Seepärast peaks valimiskogu koosnema 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast ehk kokku 201 liikmest. See tähendab, et valimiskogus oleks sümboolne enamus juba rahva valitud parlamendil. Kui riigireformi käigus vähendatakse riigikogu liikmete arvu, tuleb ka valimiskogu liikmete arvu vähendada selliselt, et riigikogu liikmetele oleks valimiskogus tagatud nominaalne enamus."

Riigireformijate nägemuses võiksid presidendi kandidaate üles seada ka
hääleõiguslikud kodanikud, kui nad on ülesseatava kandidaadi toetuseks kogunud näiteks 20 000 allkirja.

Dokumendis tehakse ka ettepanek üle vaadata ja ühtlustada riigipea ametihüved teiste riigijuhtide ametihüvedega ning ühendada vabariigi presidendi valimise seadus ja vabariigi presidendi ametihüvede seadus üheks seaduseks.

"Kriitilise pilguga tuleks vaadata üle Vabariigi Presidendi ametihüvede seadus, tõmmates koomale nii presidendi kui ka tema abikaasa ametihüvesid ja muutes neid kohasemaks parlamentaarsele riigile. Presidendi ametihüved võiksid olla ühtlustatud peaministri ametihüvedega."

Ühekordset ametiaega soovivad riigireformijad ka riigikontrolörile, kelle puhul tagasivalimise võimalus tekitab dokumendi järgi teadliku või alateadliku huvide konflikti ühelt poolt tagasivalimise soovi ning teiselt poolt sõltumatuks ja erapooletuks jäämise kohustuse vahel. Kaasnähuks võib saada soov mitte häirida riigikogu, valitsuskoalitsiooni ja presidenti. Tulemuseks võib olla riigikontrolöri vaikimine või siis põhjendamatu leebus küsimustes, kus ta peaks üles näitama objektiivset kompromissitust.

Riigikontrolöri ja ka õiguskantsleri osalemine valitsuse istungitel ja kabineti koosolekutel seab riigireformijate hinnangul samuti nende sõltumatuse kahtluse alla ja see tuleks lõpetada. Riigikontrolörile tuleks anda õigus osaleda sõnaõigusega riigikogu istungitel.

Õiguskantsleri ametkond tuleks reformijate nägemuses muuta ümber klassikaliseks ombudsmani ametkonnaks ja teha selle muudatuse elluviimiseks vajalikud muudatused Põhiseaduses ja õiguskantsleri seaduses.

Soolise võrdõiguslikkuse voliniku mõiste, nimetus ja pädevus tuleks integreerida õiguskantsleri ametkonda võrdsusombudsmanina.

Kohtuvõimu puudutavate ettepanekute osas tehakse ettepanek institutsionaliseerida Kohtuhalduse Nõukogu kui kohtute haldust otsustav ja korraldav organ ning Eesti kohtupoliitika kujundamise keskus. Tuua Kohtuhalduse Nõukogu teenindus, personaliarvestus ja kohtusüsteemi eelarve formeerimine välja justiitsministeeriumi valitsemisalast ning anda see üle Kohtuhalduse Nõukogule.

Samuti näha ette, et Kohtuhalduse Nõukogu juhiks riigikogu poolt tähtajaliselt nimetatav juht ja Kohtuhalduse Nõukogu toimib Riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidetud põhikirja alusel. Kohtuhalduse Nõukogu moodustada õigusemõistmise ja avalikkuse, sealhulgas riigikogu ning täitevvõimu esindajatest.

Riigireformijad algataksid kohtureformi kohtumenetluste lihtsustamiseks, kiirendamiseks ja parema tõhususe saavutamiseks.

Riigikohtu koosseisus tuleks nende ettepanekul luua alaliselt toimiv eraldiseisev ja eraldiseisvalt formeeritav põhiseaduskolleegium.

Üks ettepanek paneb ette viia konstitutsioonilisse jurisdiktsiooni sisse individuaalkaebuste instituut.

Dokumendi järgi tuleks anda põhiseaduslikkuse kontrolli taotluse esitamise õigus riigikogu opositsiooni 31 liikmele. Samuti kaaluda eeluurimisele menetlustähtaegade sisseviimist ning riigi peaprokuröri regulaarset ärakuulamist riigikogu täiskogu poolt.

14. mail asutasid Eesti ettevõtjad kodanikualgatusena Riigireformi Sihtasutuse, et anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamisele.

Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.

Riigireformi sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste. Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Toomas Tamsar, Tiit Pruuli, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: