Hageja advokaat Fabien Masson pidas Pariisi apellatsioonikohtu otsust märgiliseks.

Mullu detsembris tegi sarnase otsuse ka Briti kohus, mis otsustas, et Uber peaks oma autojuhtidele andma kõik töötajate õigused, sealhulgas õiguse riiklikule miinimumpalgale ja puhkusele.

Uber ütleb vastu, et ta on teenusepakkuja, mis ühendab 630 linnas üle maailma sõitu otsivaid inimesi autojuhtidega, olgu nad siis kutselised või amatöörid.

Selle alusel leiab Uber, mis tegutseb 60 riigis ja plaanib järgmisel aastal teha aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO), et selle autojuhid on vabakutselised.

Pariisi kohtuotsuses märgiti, et Uberi ja endise autojuhi vahel oli tööleping, sest autojuht sõltus toimetulekuks transpordirakenduse jaoks töötamisest.

Kohus tõi ka välja, et autojuht oli sõlminud Uberiga "registreerimispartnerluse", mis tähendab, et Uber sisuliselt ei lubanud tal oma kliente valida ega määrata oma sõidutariife. Sisuliselt oli Uberil töö üle kontroll.

Autojuht lõpetas Uberi jaoks töötamise 2016. aastal ja tegi kahe aastaga umbes 4000 sõitu. Kohtus tahab ta lisaks Uberiga sõlmitud lepingu töölepinguna tunnistamisele ka hüvitisi puhkuste ja lepingu lõpetamise eest.

Möödunud aastal otsustas Prantsuse kohus juhtumis esialgu Uberi kasuks, teatades, et autojuht oli vaba valima oma kliente ja et Uberil ei olnud kontrolli tema tööaja üle.

Euroopa Kohus otsustas möödunud aastal aga, et Uber on transporditeenuste firma, millele kehtivad samad regulatsioonid kui taksofirmadele.