California ettevõte arusaam on seni olnud vastupidine. Nimelt ei nähta Uberi ärimudeli puhul juhte töötajatena ning seetõttu ei maksta neile ka näiteks puhkusetasu ega täideta muid töötajatele ette nähtud õigusi, vahendas Yle.

Praeguse otsusega tekib Uberil ilmselt kohustus maksta rohkem makse ning võimaldada oma juhtidele ehk töötajatele ka seadusest tulenevat puhkusetasu ja muid õigusi. Ka Uberi-juhtidel tekib võimalus nõuda nüüd ettevõttelt oma töösuhte ümber vormistamist.

Otsus hakkab suure tõenäosusega mõjutama ka teisi nn jagamismajandust praktiseerivaid ettevõtteid, mis tegutsevad peamiselt transpordi- ja kullerteenuse valdkondades nagu näiteks Deliveroo, Just Eat ja UberEats ning mis toetuvad juhtidele, kes teevad praktikas tööd ilma töötajatele ette nähtud tingimusteta.

Kõrgeim kohus jättis seega jõusse teise astme kohtu otsuse, mille kohaselt ei saa Uberi-juhte pidada endale tööd pakkuvateks eraettevõtjateks, sest neil pole olnud võimalik arendada oma kliendibaasi ega kehtestada hindu, mis teeb nad sisuliselt Uberist sõltuvateks töötajateks.

Kuigi Prantsusmaa on nn jagamismajanduse firmasid kõige rangemalt kohtlemas, on sarnaseid kohtuotsuseid langetatud või reegleid kehtestatud ka teistes riikides. Ka California osariigis kiideti hiljuti heaks seadus, mille eesmärgiks on raskendada jagamismajanduse ettevõtetel kohelda oma töötajaid eraettevõtjatena.