"Liikmesriikidel on õigus kriminaalõiguse kaudu keelata ja karistada ebaseadusliku transporditegevuse eest UberPOP kontekstis ilma, et teavitataks seaduseelnõu teemal eelnevalt Euroopa Komisjoni," vahendas Reuters ECJ otsust.

Uber üritas varem kohtus väita, et Prantsusmaal oleks tulnud uue taksoseaduse teemal küsida Euroopa Komisjonilt nõusolekut. Uues seaduses on sätteid, mis Uberi tegevust sisuliselt oluliselt piiravad, näiteks on vaid ametlikel taksodel lubatud kasutada tehnoloogilisi geolokatsiooni lahendusi, mis võimaldavad klientidel nutitelefonis näha vabu taksosid.

Kuna aga Prantsusmaa polnud seadust Brüsseliga kooskõlastanud, leidis Uber, et kriminaalsüüdistused nende kahe kohaliku juhi vastu, UberPOP-i keelustamine ja 800 000 euro suurune trahv on seetõttu ka õigustühised.

Euroopa Liidu Kohus aga selle tõlgendusega ei nõustunud.

Euroopa Liidu seaduste kohaselt tuleb liikmesriigil ühisturu moonutamise vältimiseks teavitada Brüsselit eelnevalt nendest seadustest, mis mõjutavad digitaalseid teenuseid. ECJ aga märkis, et Uber pakub sisuliselt transporditeenust ning seetõttu ei ole ka liikmesriigil eelnevalt mainitud teavitamiskohustust.

Teisipäevane otsus on jätkuks varasemale kohtuotsusele, kus Uberit määratleti transporditeenuse osutajana, kellele EL-i digitaalteenuste põhimõtted ei laiene.

Sõidujagamisteenuse pakkumisega tegelevat Uberit on alates 2011. aastast saatnud probleemid mitmetes Euroopa riikides, kus ettevõtet on süüdistatud taksoteenuste turu moonutamises ja kus on leidnud aset ka ulatuslikke taksojuhtide meeleavaldusi.

Mitmed riigid või kohalikud omavalitsused on ettevõtte tegevuse piiramiseks ka samme astunud ning Uber on praeguseks lahkunud näiteks Taani ja Ungari turult. Eelmisel aastal leidsid Londoni võimud, et Uber ei ole sobiv taksoteenust osutama, Uber on litsentsi äravõtmise omakorda kohtusse kaevanud.