Mirjam Nutov. Eestlane otsib lumesahka ({{commentsTotal}})

Foto: erakogu

Kui varem oli talv normaalne nähtus, millega kaasneski mõnikord ka lumevangis istumine, siis praegusel ajal võrdub see mõne kodaniku peas olukorraga, mis nõuaks riikliku kriisiolukorra väljakuulutamist, leiab Mirjam Nutov Vikerraadio päevakommentaaris.

Eestis on talv. Õues on leebed miinuskraadid ja taevast keerutab lund. Lapsed on kahtlemata väga rõõmsad. Spordirahvas ka. Lõpuks ometi on Eestis võimalik kõikjal suusatada ja kelgutada.

Siiski näib aga talve olemasolu paljusid üllatavat. Tuleb välja, et pidev lumesadu muudab teed raskelt läbitavaks või lausa läbimatuks. Ka taluhoovist ei saa enam niisama üle jalutada. Enne tuleb lumelabidaga tee luua.

Linnatänavatel pole olukord palju parem. Laiade tänavate asemel tuleb nüüd leppida kitsaste radadega.

Täitsa talve algul ei pööra keegi sellistele pisiasjadele muidugi suuremat tähelepanu. Siis pole ka olud veel nii hullud. Mida aga aeg edasi, seda väiksemaks jääb rõõm. Lumes lustimist ja rõõmu väljendavad pildid sotsiaalmeedias asenduvad tasapisi fotodega, kus kujutatud kinni tuisanud sissesõidutee või hoov. Üldjuhul on need pildid varustatud eestlaste uue hüüdlausega: "Hei lumesahk, kus sa oled!"

Teadagi hoolitseb riigimaanteede eest maanteeamet. Kohalike teede korrashoiu eest vastutab aga kohalik omavalitsus. Maaomavalitsustes on selle kohustuse täitmiseks üldjuhul sõlmitud lepingud piirkonna talunikega, kel kodudes traktorid.

Seadust, mis ütleks, millise ajavahemiku sees peavad teed olema puhtaks lükatud, pole. Küll on aga olemas lumelükkajatega sõlmitud lepingud, mis panevad paika, et väiksema lumesaju korral peavad teed olema hooldatud 16, suurema lumesaju korral aga 24 tunni jooksul. Eriti ekstreemse ilmastikuolude puhul on teehooldajatel teede korrastamiseks aega 36 tundi. Need tundide arvud võivad omavalitsustes olla erinevad. 

Tegemist pole mingi uue aja nähtusega. Nii on teid alati hooldatud. Oluline muutus on toimunud hoopis inimeste suhtumises. Kui varem oli talv normaalne nähtus, millega kaasneski mõnikord ka lumevangis istumine, siis praegusel ajal võrdub see mõne kodaniku peas olukorraga, mis nõuaks riikliku kriisiolukorra väljakuulutamist.

Selle üle kurdavad ka omavalitsuste majandusspetsialistid. Näiteks olid pärast esmaspäevast lumesadu nii ametnike kui ka teehooldajate telefonid kõnedest punased. Kärsitud vallakodanikud nõudsid selgitusi. Peamiselt valmistas helistajatele muret see, miks naabri teeots lükati enne helistaja teeotsa lahti või miks ei alustanud traktor tööd keset suurt lumesadu. On ka neid, kes annavad teada, et neil oleks vaja tee tõsimeeli lahti lükata, saha kohale saabudes selgub aga, et kokku oleks vaja lükata hoopis hoovil olev lumi.

Tõsi, lumesahk peab rajama inimeste hoovile platsi, kus auto saaks ümber pöörata. Sageli teevad aga sahamehed, kes valdavalt on ju piirkonnas teada-tuntud mehed, rohkemat. Mäletan hästi, kui ka minu isa pakkus lumelükkamise teenust. Memmekesed ootasid teda pikisilmi. Ja kui ta siis lõpuks oma traktoriga kohale jõudis, juhtus sedagi, et memmeke poetas talle tänutundest kommikarbi traktorisse. Lumekoristajad ütlevad, et neil päevil võib  kommikarbist vaid unistada. Paremal juhul, öeldakse traktoristile ehk mõni hea sõna. Kehvemal juhul teeb vallakodanik hoopis valda kõne ja kaebab kehvasti tehtud töö või siis selle üle, et trepiesist ei tehtudki puhtaks.

"Me ei saa seda inimestele öelda, aga inimesed on väga mugavaks muutunud. Nad ise nagu ei viitsi enam midagi teha," pahvatab üks majandusnõunik. Tema arvates võiks inimesed ka ise proovida ennast aidata, selmet oodata, et keegi teine nende eest kõik ära korraldaks. 

Loen parasjagu raamatut Islandist. Seal on osavalt kirjeldatud kohalikke ilmastikuolusid ja sedagi, kuidas inimesed on sellega kohanenud. Kui teedevalitsus saadab välja info, et üks või teine tee on suletud, siis kohalikud lihtsalt lepivad sellega. Selmet minna rusikaga vastu lauda lööma ja nõuda paremaid teehooldustingimusi, ollakse rahulikult kodus või minnakse hoopis kuulsaali ja oodatakse kehva ilma möödumist. Kui aga juhtub, et kehva ilmaga on tõesti vaja kuhugi minna, siis selleks varutakse mitu tundi lisaaega.

Mõistagi ei saa Islandi ilmaolusid võrrelda Eesti omadega. Küll saame me aga õppida suhtumist loodusnähtustesse. Elasin ise pikki aastaid Haanjas. Nagu paljudel, kulges ka meie talu sissesõidutee üle põldude. Loomulikult oli pärast igat lumesadu või kõvema tuulega ööd tee kinni tuisanud. Siis ei jäänudki muud üle, kui koju jääda või ise lumelabida järgi haarata. Kui ees oli aga tõesti pakiline sõit, siis helistasin valda ja õige pea oligi abi kohal.

Tõsi, inimesed peavad tööle pääsema ja mitte iga tööandja ei pruugi vastu võtta vabandust: "Ma olin lumevangis". Aga ehk annaks sellistegi olukordadele kuidagi rahulikult läheneda? Vald saaks inimeste sissesõiduteed reastada tähtsuse järgi. Tööinimesed enne, kodused ja vanurid hiljem. Muidugi võib alati ka teistele lootma jäämise asemel oma mõistust kasutada. Kui on teada, et tulemas on kõva lumesadu ja tuisk, siis ehk polegi mõistlik oma masinaga hoovile sõita. Kavalamad mehed kaevasid Haanjas sageli suurema tee äärde oma autole väikese boksi ning jätsid auto sinna. Hommikul tuli vaid läbi sügava lume sumbata, aga vähemalt oli tööle saamine garanteeritud.

Näib tõesti, et enne sotsiaalmeediat teadsid inimesed täpselt mida teha – haarati lumelabidate järele ja aidati end ise, nüüd tehakse aga üksnes mobiiliga pilte ja vingutakse. Kahju küll, aga looduse vastu ei saa ja hädaldamine aitab siinkohal kõige vähem. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: