Rahvuslaste Ühendus, Uus Konservatiivne Partei (JKP) ja Arengu Eest/Poolt olid juba varem Levitsi toetamisest teatanud ning ka Uus Ühtsus oli mõista andnud, et
kalduvad tema kandidatuuri toetamise poole. Viimasena loobuski alternatiivse kandidaadi üles seadmisest erakond KPV LV andes teada, et nende saadikutel on vaba voli seimis selles küsimuses hääletada, vahendas Läti ringhääling.

Lätis valib presidenti parlament ehk seim ning sellel aastal on esimest korda reegliks, et hääletamine on avalik, mitte salajane. See tähendab, et kui rahvasaadikud hääletavad vastavalt oma erakondade juhistele, saab Levits presidendiks.

Hetkel pole ühtegi teist kandidaati välja käidud.

Levits sündis 1955. aastal Riias, kasvas üles Saksamaal ning lõpetas seal hamburgi ülikooli õigus- ja poliitikateaduste erialal. Ta on olnud Läti parlamendi nõunik; Läti suursaadik Saksamaal, Šveitsis, Austrias ja Ungaris; asepeaminister, justiitsminister ja välisministri kohusetäitja ning kohtunik erinevates Läti ja rahvusvahelistes kohtutes.

Ta on lugupeetud õigusteadlane, kes aitas omal ajal kaasa ka Läti taasiseseisvumise deklaratsiooni ja uue põhiseaduse sõnastamisse.

Neli aastat tagasi kaotas ta seimis praegusele presidendile Raimonds Vejonisele.

Vejonis, kelle viimane tööpäev riigipeana on 7. juulil, pole veel teatanud, kas ta pürgib presidendiks ka teiseks ametiajaks, kuid prognooside kohaselt tal seda plaani ei ole.

Presidendivalimised peaksid seimis toimuma juunis.