Milline on presidendi maine ja mõju välismaal, selle järgi kiputakse mõõtma ka riigi mainet ja mõju - kellega ja millest ta räägib, milline on see hea ja omapärane Läti, kas tema rahvas on õnnelik? Väikeste Balti riikide puhul pääseb tihti mõjule ühine hääl. Raimonds Vejonis on oma lõppeva nelja riigipea-aastaga pidanud tähtsaks külastada teisi Balti- ja Põhjamaid, USA-d ja Euroopa Liidu riike, aga aidanud Lätit tutvustada ka kaugemal.

"Neis riikides, kus on meie jaoks tõenäoline uus turg - Araabia Ühendemiraadid näiteks. Tegu on meie jaoks väga huvitava riigiga, kellega arendada kaubandussuhteid," rääkis Vejonis.

Venemaa puhul ei tohi ära unustada agressiivsust ja sanktsioone, kuid naabritena tuleb omavahel sidet hoida.

"Venemaale pole vähemalt minu presidendiaja jooksul eraldi visiiti toimunud. Kuid ajalukku vaadates on Läti presidendid Moskva-visiite teinud. Koostöö Venemaaga tugineb kahele põhimõttele. Eelkõige tuleb loomulikult arvestada geopoliitilist olukorda Euroopas tervikuna, Venemaa agressiivset käitumist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. Peame olema küllalt tugevad, et tagada heidutus ja olla valmis reageerima erinevates kriitilistes olukordades. Kuid teisalt vajame Vene poolega dialoogi, sest meil on palju lahendamata küsimusi. Läti jaoks on väga tähtis, et oleme sõlminud Läti-Venemaa piirileppe ja seejärel tähistanud piiri looduses. Oleme selle protsessi lõpetanud," märkis Läti riigipea.

Vejonis leiab, et Läti presidendil on praegu piisavalt võimu mõjutamaks poliitilisi protsesse nii Lätis kui ka väljaspool seda.

Aeg-ajalt räägitakse Lätis presidendi volituste laiendamisest, aga siis tuleks üle vaadata ka valitsuse roll.

"Siin tuleb vaadata konteksti. Kui räägitakse presidendi rolli ja ülesannete laiendamisest, tuleb ka mõelda, mida siis valitsus teeb või ei tee ja mis on parlamendi töö. Oleme ju parlamentaarne riik, kus seimil on väga suur tähtsus. Kuid teisalt areneb elu omasoodu ja me ei suuda olulisi otsuseid vastu võtta piisavalt kiiresti. Seetõttu võiks tulevikus mõnd ülesannet muuta ja anda presidendile võimalus teatud asjade üle otsustada, et tulemus saabuks kiiremini kui praegu. Siis peaks ka peaminister saama täiendavaid õigusi, et kiiremini otsuseid vastu võtta," selgitas Läti president.

Vejonis tegi juba teist korda seimile ettepaneku muuta seadusi nii, et sündivatest mittekodanike lastest saaks automaatselt Läti kodanikud. "Minu arvates on tähtis, et paneksime ükskord punkti nn üleminekuvormile. Mittekodaniku staatus oli ju mõeldud üleminekuajaks Nõukogude Liidust iseseisvasse riiki. Kodakondsusküsimusi lahendades otsustati, et mittekodaniku staatus antakse neile, kes ei vasta Läti kodanikuks saamise tingimustele. See staatus oli, kuid oleme nüüd ju rohkem kui 27 aastat vaba ja sõltumatu riik, ja mittekodanike lisandumisele tuleks panna punkt. Peame vaatama tulevikku ja kõik Läti elanikud, kes tingimustele vastavad, peaks olema Läti kodanikud."

Juuli algul saab Vejonise esimene ametiaeg läbi. Kas tuleb ka teine, pole veel selge ei talle ega parlamendile. Esimest korda valitakse Lätis riigipea avalikul hääletusel. Vejonis, nagu selgub, selle üle väga rõõmu ei tunne.

"Kui parteid lepivad milleski kokku, pole enda arvamust enam võimalik avaldada. Läheb nii, nagu partei on otsustanud. Minu arvates on see avaliku hääletamise miinus, et iga inimene ei saa avaldada oma isiklikku seisukohta.

Aga juba teisipäeval algab Raimonds Vejonise ametiaja viimane riigivisiit - Eestis. "Laipni ludzam!" ehk "Tere tulemast!"