Kariņš ütles pärast viie erakonna kohtumist, et parteid leppisid kokku valitsusprogrammis, koostööleppes ja eelarvedistsipliini kokkuleppes, mis allkirjastatakse tõenäoliselt 23. jaanuaril.

23. jaanuaril toimub ka seimi erakorraline istung, kus hääletatakse uue valitsuse üle. 

Esmaspäeval peavad koalitsioonipartnerid andma veel ametliku heakskiidu koalitsioonivalitsuses osalemiseks. 

Kariņši loodavasse võimuliitu kuuluvad Uus Ühtsus, Rahvuslaste Ühendus, Uus Konservatiivne Partei (JKP), Arengu Eest/Poolt ja KPV LV.

Läti peaministrikandidaat ootab uuele valitsusele seimis 61 poolthäält

Läti peaministrikandidaat ütles esmaspäeval presidendile, et kui uue valitsuse usaldushääletus sel nädalal toimub, saab koalitsioon 100-liikmelises parlamendis vähemalt 61 poolthäält.

Krišjānis Kariņš ütles Raimonds Vējonisele, et valitsuse moodustamine lõppes edukalt ning esitas talle valitsuse programmi, koostööleppe ja eelarvedistsipliini pakti.

Kariņš andis mõista, et ta ootab parlamendis valitsusele vähemalt 61 poolthäält. Enne seda oli erakond KPV LV Kariņšit teavitanud, et tema valitsust toetab erakonna fraktsioonist 11 saadikut.

KPV LV fraktsiooni enamus toetas Kariņši valitsuses osalemist

Läti erakonna KPV LV seimifraktsiooni kuuluvate saadikute enamus toetas esmaspäeval peaministrikandidaat Krišjānis Kariņši (Uus Ühtsus) valitsuses osalemist, ütles fraktsiooni esimees Atis Zakatistovs ajakirjanikele.

Kariņši valitsuses osalemise poolt hääletas 11 saadikut, vastu oli neli, ja üks saadik, Aldis Gobzems, koosolekul ei osalenud.

Läti Rahvuslaste Ühendus lubas ühehäälselt Kariņši valitsust toetada

Läti erakonna Rahvuslaste Ühendus juhatus võttis ühehäälselt vastu otsuse toetada peaministrikandidaadi Krišjānis Kariņši valitsust, ütles erakonna esimees Raivis Dzintars.

Uut võimukoalitsiooni lubasid kolmapäevasel hääletusel toetada ka Rahvuslaste Ühenduse 13 seimisaadikut.

Läti koalitsioonipartnerid avaldasid välispoliitikaprogrammi

Läti võimalikud koalitsioonipartnerid avaldasid esmaspäeval välispoliitikaprogrammi, millest selgub, et Läti jätab Venemaale kehtestatud sanktsioonid jõusse kuni Moskva hakkab rahvusvahelist õigust järgima.

Programmis öeldakse veel , et valitsus kaitseb Läti ja selle kodanike huvisid Brexiti protessis. Läti tahab, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhted jääksid lähedaseks ja konstruktiivseks nii majandus-, kui julgeoleku- ja kaitsekoostöö osas.

EL-i mitmeaastase eelarve kõnelustel toetab Läti rahastuse eraldamist uutele prioriteetidele ja järgib kõnelustel Läti huvisid, nende seas ühtekuuluvusfondi ja ühise põllumajanduspoliitika rahastuse praegusele tasemele jätmist.

Programmi järgi jääb Läti aktiivseks liikmeks rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Euroopa Liit, NATO ja OECD ning jääb läänelike väärtuste ja suhete juurde. Samuti teeb valitsus tööd, et parandada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat, et teha liit tugevamaks.

Idapartnerluse kohta teatas moodustatav valitsus, et jätkatakse koostöö suurendamise soosimist riikidega, mis soovivad Euroopa Liiduga liituda, nende seas Ukraina, Gruusia ja Moldova.

Uus valitsus tahab tagada ka NATO vägede märkimisväärse ja pikaajalise kohalolu nii Lätis kui teistes Balti riikides ja tugevdada NATO positsiooni, et see saaks tagada Euroopa turvalisuse.

Valitsus toetab ka Läti ärimeeste plaani siseneda areneva majandusega riikidesse, avades seal saatkondasid ja pakkudes toetusi eksportimiseks ja investeerimiseks. Selles vallas toetab valitsus ka uute Euroopa Liidu vabakaubanduslepete sõlmimist.

Samal ajal tahab valitsus tihendada sidemeid ka teiste Balti riikide ja Põhjamaadega ja panustada nende koostöö suurendamisse Ühendkuningriigi, Beneluxi maade, Visegrádi grupi ja Iirimaaga.

Kariņš: Läti riigieelarve menetlemine võib võtta kuni kaks kuud

Kariņš ütles esmaspäeval, et selle aasta riigieelarve kinnitamine vähem kui kahe kuuga on keeruline.

Kariņš ütles pärast kohtumist president Raimonds Vējonisega, et riigieelarve on uue valitsuse esmaseid ülesandeid, kuid vältis tärminite seadmist.

Valitsus alustab juba välja töötatud eelarvest ja liigub menetlemisega edasi võimalikult kiiresti, sest riik ja ühiskond tahavad selgust. Uusi asju eelarvesse ei kavandata - ei uusi makse ega uusi võlgu, kinnitas Kariņš.