Mais kasvas eksport aastases võrdluses kaheksa protsenti ({{commentsTotal}})

Puitmajade tootmine
Puitmajade tootmine Autor/allikas: ERR

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaheksa protsenti ja import kolm protsenti. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis oli 62 miljonit vähem kui möödunud aasta samal ajal.

Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16 protsenti kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11 protsenti) ja Läti (9 protsenti). Eksport suurenes enim Hispaaniasse (34 miljonit eurot), Hollandisse (28 miljonit eurot) ja Norrasse (24 miljonit eurot). Hispaaniasse ja Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, raske kütteõli, põlevkivikütteõli) ning Norrasse mitmesuguste tööstustoodete eksport (kokkupandavad puitehitised). Enim kahanes eksport Belgiasse (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (15 protsenti kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14 protsenti), puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning mehaanilisi masinaid (kõigi osatähtsus 10 protsenti). Ekspordi kasvu mõjutas enim mitmesuguste tööstustoodete (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (23 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot) väljaveo suurenemine.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 74 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 9 protsenti ning reeksport 7 protsenti. Enim suurenes mitmesuguste Eesti päritolu tööstustoodete väljavedu.

Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti kogu impordist), Saksamaalt (11 protsenti) ning Leedust ja Rootsist (mõlema osatähtsus 10 protsenti). Kõige rohkem suurenes import Rootsist ja Leedust (mõlema kasv 15 miljonit eurot) ning Venemaalt (11 miljonit eurot). Rootsist suurenes enim elektriseadmete, Leedust mineraalsete toodete ja Venemaalt keemiatööstuse tooraine ning toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (44 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13 protsenti kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (mõlemaid 12 protsenti) ning mehaanilisi seadmeid (11 protsenti). Kõige enam suurenes mehaaniliste masinate ja keemiatööstuse tooraine ja toodete (mõlemad 21 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (51 miljonit eurot) sissevedu.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: