Eksport suurenes mullu aastaga kaheksa protsenti, import üheksa protsenti ({{commentsTotal}})

Konteinerid Muuga sadamas.
Konteinerid Muuga sadamas. Autor/allikas: Scanpix

Kaupade eksport suurenes eelmisel aastal võrreldes 2016. aastaga kaheksa protsenti ja import üheksa protsenti, 2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,8 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro väärtuses.

Kaubavahetuse puudujääk oli 2017. aastal 1,9 miljardit eurot, see suurenes 2016. aastaga võrreldes 315 miljoni euro võrra, teatas statistikaamet.

Kaubavahetuse puudujäägi suurenemist mõjutas enim transpordivahendite (sh laevade) sissevedu. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 71 protsenti ja -impordis 82 protsenti. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL-i riikidega oli kolm miljardit eurot, mis on ligi 610 miljonit eurot suurem kui 2016. aastal. Kaubavahetuses EL-i riikidega suurenes eksport neli protsenti ja import üheksa protsendi võrra. Enam kasvas kaubavahetus EL-i väliste riikidega – eksport suurenes 18 protsenti ja import 11 protsendi võrra.

Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2017. aastal 17 protsenti.

Teisel ja kolmandal kohal olid puit ja puittooted (11 protsenti) ning mineraalsed tooted (10 protsenti). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete (sh kütus), metalli ja metalltoodete (sh metallijäätmed) ning puidu ja puittoodete (sh saematerjal) väljaveo suurenemine. Enim vähenes 2017. aastal elektriseadmete väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. aastal Soome (osatähtsus 16 protsenti Eesti koguekspordis). Teisel kohal oli Rootsi (14 protsenti) ja kolmandal kohal Läti (9 protsenti). Aastaga suurenes kõige enam eksport Soome, Venemaale ja Saksamaale. Enim vähenes eksport Rootsi, Mehhikosse ja Nigeeriasse.

Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus koguekspordis oli 2017. aastal 72 protsenti. Enim on suurenenud Eesti päritolu kaupade ekspordis mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu elektriseadmete väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu Saksamaale ja Soome ning vähenes Rootsi ja Mehhikosse.

Eestisse imporditi kõige rohkem samuti elektriseadmeid – osatähtsus Eesti koguimpordis oli 15 protsenti. Järgnesid transpordivahendid (13 protsenti), põllumajandussaadused ja toidukaubad, mehaanilised masinad ning mineraalsed tooted (nende osatähtsus 10 protsenti). Aastaga suurenes enim transpordivahendite (sh laevad, sõiduautod) ja mineraalsete toodete (sh kütused) sissevedu. Samal ajal vähenes elektriseadmete sissevedu.

Eestisse imporditi 2017. aastal enim kaupu Soomest (14 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti) ja Leedust (9 protsenti). Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Soomest, Venemaalt ja Rootsist. Enim vähenes import Ungarist, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast.

Eestist eksporditi kaupu 180 riiki ja imporditi 133 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk tekkis kaubavahetuses Rootsi, Norra ja Ameerika Ühendriikidega. Suurim puudujääk oli kaubavahetuses Poola, Saksamaa ja Leeduga.

2017. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Võrreldes 2016. aasta detsembriga suurenes eksport 3% ja import 4%. Enim mõjutas 2017. aasta detsembris ekspordi kasvu teravilja müük ja impordi kasvu kütuste sissevedu.

2017. aasta detsembris suurenes võrreldes 2016. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kaks protsenti ja impordi mahuindeks 11 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: