Lubi: ekspordi geograafiaga on lood paremad kui lisandväärtusega ({{commentsTotal}})

Eesti ekspordisektor on tugevalt kasvanud ning laiendamas ka oma geograafilist haaret, suurim mure on eksporditavate kaupade madal lisandväärtus, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi.

"Ekspordi pilt on väga rõõmustav ja selle kasv on samas tempos Eesti majanduskasvuga," rääkis Lubi teisipäeval ERR-i raadiouudistele statistikaameti avaldatud maikuu väliskaubanduse andmeid kommenteerides.

"Mis puudutab riske, siis need kahtlemata on olemas, aga need on vähem geograafilised," lisas asekantsler, märkides, et suure osa Eesti ekspordi suundumine umbes tosinasse riiki on sarnane väga paljude riikidega.

"Suurem mure on tooted, mis on väga hinnatundlikud. Meil on ajalooliselt väga väikse lisandväärtusega tooted, aga see peab kindlasti muutuma, sest meie konkurentsieelised on muutumas. Ehk kui varasemalt oli see tööjõuhind, siis enam see nii ei ole ja rohkem peab see olema toode ise - selle originaalsus, omapära ja lisandväärtus. Nii, et tuleviku seisukohast on peamine tootearendus, seda rohkem kui ekspordi geograafia," rääkis Lubi.

Ajakirjanik Indrek Kiisleri küsimusele, kas teda ei tee murelikuks, et Eesti ekspordis domineerivad lihtsamad kaubad nagu puit ja puidutooted ning toiduained, mille eest väga palju raha küsida ei saa, vastas Lubi, et teeb küll.

"Väga teeb murelikuks, kuna nendes kahes sektoris on lisandväärtuse osakaal väike ja me peaksime seda kasvatama. Aga sellel teekonnal me oleme alles alguses, nii et me peaksime sealt saama oluliselt rohkem vastu kui me siiani oleme saanud," rääkis Lubi.

"Puidusektori puhul on väga oluline kõik see, mis on (väärtusahela) ülemises otsas - puidukeemia, paberimass, sama moodi ka puitmajade tootmisel mõtleme koos tootjatega, kuidas me saaksime lisandväärtust kasvatada - et me vähem ekspordiks aiatööriistade kuure ja rohkem targemaid maju, kus lisandväärtus on oluliselt suurem," ütles asekantsler. "Toidu puhul sama moodi - me peame kindlasti vähendama seda olukorda, kus me suure osa toorpiimast müüme välja väärindamata, isegi meie lähiriikidesse ja ostame sealt siis tagasi meie enda piimast tehtud juustu," lisas ta.

Asekantsleri sõnul püüab ministeerium suhtluses ettevõtjatega leida võimalusi ärikeskkonna muutmiseks, et ettevõtted teeks suurema lisandväärtuse saavutamiseks vajalikud investeerimisotsused ja rohkem Eesti toorainet väärindaks.

Lubi avaldas ka lootust, et Eesti ettevõtted suudavad kohaneda Soome majanduse oodatust aeglasema kasvuga ning suunavad oma ekspordi teistesse riikidesse.

"Ma tahaks loota, et see mitmekesistamine eksporditurgude osas on aset leidmas piisavalt kiire tempoga ja Soome turu langemist kompenseeritakse teiste turgude arvelt - olgu selleks Saksamaa või isegi teised suured avastamata Euroopa turud nagu Prantsusmaa või Hispaania, kus me näeme ettevõtetel üha rohkem huvi," rääkis Lubi. "Minu lootus on, et Eesti majandus on juba piisavalt paindlik ja järtkusuutlik, et me suudame Soome turu teatava jahenemise kompenseerida teiste turgudega," lisas ta.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaheksa protsenti ja import kolm protsenti. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: