Mertsina: eksport aeglustus põlevkiviõli väljaveo languse tõttu ({{commentsTotal}})

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul aeglustus kaupade ekspordikasv paljuski juunikuu nõrga tulemuse tõttu esimesel poolaastal neljale protsendile, kõige enam mõjutas seda spetsiifiliste põlevkiviõlitoodete väljaveo tugev langus.

"Kuigi aasta esimestel kuudel pidas Eestis toodetud kaupade ekspordikasv nõrgenenud välisnõudluse keskkonnas veel väga hästi vastu, aeglustus see juunis järsult kümnendiku võrra. Kõige tugevama mõjuga oli spetsiifiliste põlevkiviõlitoodete väljaveo tugev langus. Vähenes ka puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste eksport," ütles Mertsina pressiteate vahendusel.

Samas on kuue kuuga eksport suurenenud aastases võrdluses enam kui 200 miljoni euro võrra, milles suurima panuse andsid masinate ja seadmete, mobiilsideseadmete, kokkupandavate puitehitiste, puitoodete ning mõõte- ja täppisseadmete väljavedu.

Enim suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport USA-sse, mis tõstis selle riigi Eesti kaubanduspartnerite hulgas kolmandale positsioonile pärast Soomet ja Rootsit.

"Samas, kolmveerand sellest kasvust tuli mobiilsideseadmetest – seega ei olnud see kasv laiapõhjaline. USA-le järgnesid ekspordikasvus Taani ja Hispaania, kuid nendesse riikidesse oli ekspordikasv USA-st ligi kolm korda väiksem," märkis ökonomist.

Tootmissisendite aeglustunud impordikasv mõjutab omakorda ekspordikasvu, kuna Eesti ostab suure osa oma tootmissisenditest välismaalt. Juunis vähenes kaupade import kokku kaheksa protsenti ning ka selle aasta esimese kuue kuuga on kaupade impordikasv aeglustunud.

Impordi vähenemise taga oli juunis peamiselt tootmissisendite impordi tugev langus. Tootmissisendite impordikasv aeglustus järsult juba selle aasta algusest ning viimased kolm kuud on see languses olnud. See näitab Mertsina sõnul ekspordikasvu võimalikku pidurdumist lähikuudel.

"SKP kasv ei sõltu mitte ainult sellest, kui palju me suudame rohkem eksportida, vaid ka sellest, kui suur on ekspordi- ja impordikasvu vahe, sest import on arvestuslikult kulu. Kaupade puhul on see Eestis alati negatiivne - mida rohkem negatiivne, seda rohkem see SKP kasvu arvestuslikult pidurdab. Selle aasta esimesel poolaastal oli väliskaubandusbilanss vähem negatiivne, kui eelmisel aastal ehk selle majanduskasvu pidurdav mõju oli väiksem," tõdes Mertsina.

Ühtlasi on välisnõudlus sel aastal nõrgenenud ja ettevõtete ekspordiootused halvenenud. Nimelt kasvab maailmakaubandus viimastel kuudel vaevaliselt ning Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasvud on aeglustunud. Samuti on Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused järsult halvenenud.

"Kuigi meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvud sel aastal aeglustuvad ja välisnõudlus nõrgeneb, on selle nõrgenemise taga paljudes riikides peamiselt tööstussektor. Maailmakaubanduses laevadega veetava kuivlasti ja konteinervedude esialgne statistika näitab sel aastal kiiret paranemist. Samas on veel vara hinnata, millal saame rääkida nõudluse üldisest paranemisest maailmas," tõdes Swedbanki peaökonomist.

Mertsina märkis, et välisnõudluse lähiaja olukord sõltub paljuski sellest, millise suuna võtab kaubanduskonflikt USA ja Hiina vahel ning kui palju levib protektsionism teistesse riikidesse, sealhulgas Euroopa Liitu.

"Euroopa riike ohustab täiendavalt veel leppeta Brexit – sellel pole küll tugevat otsest efekti Eestile, kuid negatiivne mõju läbi kaubanduspartnerite võib siiski arvestatav olla. Euroopas on veel Saksamaa majandusolukorda halvendanud eelmise aasta septembrist kehtestatud rangemad keskkonnaalased nõuded autotööstusele, mis on autode tootmist oluliselt vähendanud," rääkis Mertsina.

Ökonomist lisas, et keskpankade juba taasalustatud rahapoliitika lõdvendamised või eelteavitused selle kohta, võivad pakkuda reaalsektorile leevendust majandusolukorra halvenemisel, kuid nõudluse nõrgenemise negatiivsele mõjule või suurenenud ebakindlusele neil kiiret mõju ei ole.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenesid tänavu juunis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kaheksa protsenti. Kuu aega varem ehk mais kasvas eksport kaheksa protsenti ja import kolm protsenti. Mullu juunis suurenes kaupade eksport aastaga aga koguni 17 protsenti ja import 18 protsenti.

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: