Nii kaupade eksport kui ka import vähenesid tänavu juunis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kaheksa protsenti. Kuu aega varem ehk mais kasvas eksport kaheksa protsenti ja import kolm protsenti. Mullu juunis suurenes kaupade eksport aastaga aga koguni 17 protsenti ja import 18 protsenti.

"Kuigi tegelikkuses on ekspordi mahtude suuri kõikumisi nagu praegu meil varemgi ette tulnud, ilma et majanduses midagi eriti halba oleks juhtunud, on hetkel olukord siiski teistsugune, sest vaatamata sellele, et juunikuu kaheksa protsendi suurusele langusele eelnes mai kaheksa protsendi suurune ekspordi kasv, jääb teise kvartali ekspordi kasvutempo ikkagi viis korda madalamaks kui see oli esimeses kvartalis," ütles Vitsur BNS-ile.

Praegune muutus võib presidendi majandusnõuniku sõnul tähendada aga juba trendi muutumist, sest tegu pole ühe kaubagrupi või riigiga ega ka mingi konkreetse tehinguga.

"Langus oli laiapõhjaline – kahanemine toimus enamiku kaubajaotiste ja poolte meie tähtsamate kaubanduspartnerite osas," märkis Vitsur.

Samas tõdes Vitsur, et maailmamajanduses ja -kaubanduses toimuvat arvestades polnud languses siiski midagi üllatavat. "Eriti kui veel arvestada ka seda, et majanduskasvu stimuleerimiseks kasutatud meetmed on oma mõju suures ulatuses ammendanud ning nende asemele on genereeritud parasjagu ebakindlust ja takistusi," rääkis presidendi majandusnõunik.

Samas ei anna teise kvartali ekspordi kasvu puudumine Vitsuri hinnangul veel alust teha pessimistlikke järeldusi teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu suhtes.

"SKP-d ei mõjuta üksi ekspordi, vaid ka impordi maht, nende saldo ja kuivõrd teises kvartalis ei kasvanud import üldse, ei pea me praegu muretsema mitte niivõrd teise, vaid hoopis kolmanda kvartali majanduskasvu pärast. On ju alust arvata, et tagasihoidlikumalt ei imporditud mitte tarbekaupa, vaid tootmissisendeid," ütles presidendi majandusnõunik.