Ettevõtjad muretsevad ekspordi ja oskustööjõu puudumise pärast ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti majandus on jätkuvalt kasvamas, ehkki hoog on võrreldes möödunud aastaga raugemas. Eesti suurimaks majandusprobleemiks on oskustööjõu puudumine, selgub Eesti konjunktuuriinstituudi teise kvartali uuringust.

Eesti majandus on jätkuvalt kasvamas, ehkki aeglasemalt kui aasta tagasi ning prognooside tegemine on keerulisem kui varem, tõdevad analüütikud.

Kui veel kümme aastat tagasi olid selgelt eristunud trendid, mil kas majandus kas langes või tõusis, siis nüüd on aga majandus palju heitlikum. Puudub kindlus, milline on täpne olukord ning mis suunas liigutakse edasi. Samuti annavad erinevaid signaale majanduse olukorrast ettevõtjad ja eksperdid, tõdes konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing majanduse hetkeseisu kokku võttes.

"Kui kolm kuud tagasi oli selline väga selge jahtumise trend maailmas, siis praegu on analüütikud juba seda meelt, et jahtumine nii tugev ei tule ja võib-olla me pöördume tagasi sinna paremate aegade juurde. Eksperdid hindavad Eesti majandusseisu heaks ja tulevikulootused on natukene paranenud, aga samas ettevõtjate poole pealt, eriti tööstuses ja ehituses, on kindlustunne oluliselt langenud. Väga segaseid ja erinevad signaale tuleb praegu majanduses. Üldiselt majanduskasv jätkub, aga aeglasemas tempos kui ta seni on olnud," kommenteeris Josing.

Lisaks teeb ettevõtjatele muret eksport: konkureerimine välisturgudel muutub aina raskemaks.

"Näiteks need, kes teevad allhanget Saksa autotööstusele ja maailma suurtele korporatsioonidele, vaatavad päris murelikult, sest ka näiteks Saksa autotööstusest tuleb signaale, et konjunktuur on kehvem. Väga erinevad trendid on praegu ka siin väikeses Eesti majanduses," tõdes Josing.

Ka omavaheline konkureerimine Eesti turul tekitab kohati probleeme. Need tööandjad, kes ei suuda üldise palgatõusuga kaasa minna, tekitavad ka Eesti majandusele tagasilööke. Samas ei ole aga võõrtööjõu hulk enam suurenemas ning seda kaasatakse ikkagi paratamatuse, mitte esimese valikuna.

"Võõrtööjõu poole pöördutakse pigem siis, kui seda ikka väga on vaja, kellegi esimene valik see ei ole. Võõrtööjõud tuleb mängu pigem siis, kui tegevust ei saa automatiseerida või sa ei leia lihtsalt kohapealt inimesi, kes töö ära teeksid," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Karel Lember.

Enim kasutavad võõrtööjõudu ehitus- ja põllumajandusettevõtjad. 

Teisalt on probleemiks just oskustööjõu puudumine. Josingu sõnul tuleb selle probleemi lahendamiseks teha tööturg atraktiivseks nii Eesti noortele kui ka välismaalt tulevale kvalifitseeritud tööjõule.

Kõige parem on majandus tarbija vaatest: palgad tõusevad jätkuvalt ja töötuse osakaal on väike. Seetõttu on ka tarbijate kindlustunne suur.

Toimetaja: Victoria Maripuu, Brent Pere, Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: