IT ei lahenda tööstus 4.0 probleemi ettevõtete eest ära ({{commentsTotal}})

Arvamusfestival 2017 teadusala arutelu
Arvamusfestival 2017 teadusala arutelu "Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?". Autor/allikas: Merit Maarits/ERR

Maailma juhtivates tööstusriikides on alanud neljas tehnikarevolutsioon, n-ö tööstus 4.0, mis tähendab, et tootmise digitaliseerimisega saavutatakse tootlikkuse hüppeline kasv. See aga ei tule nii lihtsalt, nagu selgus Arvamusfestivali teadusala arutelust "Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?".

Erinevad arusaamad, puudulik koostöö ja valmisolek muutusteks võivad kujuneda olulisteks takistusteks tööstuse edasiviimisel. Aga Eestile on selline edasiminek riigi jätkusuutlikkuse koha pealt ülimalt tähtis.

„Teatakse, mis on tööstus 4.0, aga täpne arusaam, arusaamad on erinevad,“ kirjeldas ettevõtte Festo Eesti filiaali tegevjuht Frid Kaljas peamist probleemi tööstus 4.0 põhimõtete rakendamisel. Kui ettevõtjatel on arusaam, mis on tööstus 4.0, on see juba hea, aga sellest Kaljase sõnul lõplikult ei piisa. „Tööstus 4.0 jaoks võiks olla oma strateegia, hinnata võiks oma kompetentsi, seda, kas tehniliste arengutega ollakse piisavalt järje peal ja kas tiim on valmis muutustega kaasa minema,“ selgitas ta.

Kaljase sõnul kasutatakse sageli juhtimispraktikat, et see, mis töötab, seda ei tohi muuta. „Aga kui ei ole sõjaplaani, siis üks hetk põksitakse sind turult lihtsalt välja,“ nentis ta.

Tööstus 4.0 või neljandast tööstusrevolutsioonist kõneldes on oluline märksõna mõistagi tarbija. Kogu surve muutusteks algab peale tarbijatest ja ettevõtjad peavad tarbijate nõudmistega kaasa minema, millega on eriti seotud ka tööstuse digitaliseerimine.

IT-sektor üksi ettevõtete jaoks tööstus 4.0 ära ei mõistata

Mõistagi tekib ettevõtjatel ja tööstusel laiemalt küsimus, et mida siis digitaliseerida. „Mul on automatiseeritud süsteem, targad masinad. Mida ma veel tegema peaks? See on väljakutse, kus IT-sektor ei saa üksipäini neid asju välja mõelda, siis on vaja teha koostööd tööstusettevõtetega,“ märkis ettevõtte Tieto Estonia AS tegevjuht Anneli Heinsoo.

Üks võimalus, kuidas koostööd teha, on Heinsoo sõnul ühiste investeeringute ja pilootprojektide tegemine, üritada lahendada inimeste igapäevaprobleeme. Tieto on praeguseks teinud pilootprojekte nii puidu- kui ka metallitööstusega ning esmase analüüsi baasil on tema sõnul väga hästi automatiseeritud ettevõttes võimalik tõsta tootlikkust 30 protsenti. Aga seda teatud tingimustel.

„Ilma infotehnoloogia kasutuseta ja koostööta kahe sektori vahel on seda suuremat efektiivsust pea võimatu saavutada,“ ütles Heinsoo.

Seega saavad tööstus 4.0 ülemineku puhul oluliseks kaks märksõna. Esiteks, valmisolek muutusteks, sest selleks, et areneda, ei saa olla paigal. Teiseks, koostöö, seda eriti eestlaste puhul, kes on alati tahtnud olla kõvad isetegijad. Aga kaasajal pole enam aega, et ise midagi välja mõelda ja valmis teha – ideed peavad sündima kiirelt.

Eksport ja välisinvesteeringud – Eesti jätkusuutlikkuse alus

Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt on riigi huvi tööstusvaldkonna arengu vastu äärmiselt oluline, nagu märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja  Kaupo Reede. „Eesti-sugune väike riik, kus on vähesel määral kaubastatavat loodusvara, saab meie rahvuslik rikkus tekkida ainult läbi kahe peamise asjaolu – eksport ja välisinvesteeringud,“ ütles ta.

Eksport ja välisinvesteeringud on Eesti jätkusuutlikkuse alus, kuna töötlev tööstus on ekspordi alustala. „Kui riik ei tunne huvi tööstuse vastu, siis ta ei tunne huvi iseenda jätkusuutlikkuse vastu.“ Samuti on siin Reede sõnul oluline teinegi aspekt. „Üks töökoht töötlevas tööstuses loob vähemalt kaks kohta teenindavas sektoris.“

Aga mida Eesti kõige selle jaoks on juba teinud? Reede sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil kavas septembris välja anda töötuspoliitika roheline raamat, mis peaks jõudma septembris valitsusesse. Raamatuga üritatakse vastata küsimusele, kus saaks riik olla abiks, et Eesti töötleva tööstuse jaoks olukorda soodsamaks muuta.

Reedel sõnul on peamised lahendamist vajavad väljakutsed ja probleemid järgmised:

  • teaduse ja ettevõtluse koostöö;
  • Eestil on väga hea start-up-riigi kuvand, aga meie start-upid on peamiselt seotud finantssektoriga, aga neid ei ole nii palju tööstussektoris. Kui meil on olemas parim keskkond start-upide jaoks, peame soodustama, et start-up'e tekiks ka tööstuses;
  • kapitali kättesaadavus – kui räägime tööstuse digitaliseerimisest, siis see nõuab suurt kapitalimahutavust, aga kui vaadata praegu kättesaadavaid laenutingimusi, siis on seitse aastat on üks pikimaid perioode, mis ajaks pank annab tööstusettevõttele laenu. Rootsis, Soomes jne on 12–15 aastat normaalne;
  • teadlikkuse kasv – see käib alati kõikide asjadega koos; ja
  • maavarade kasutuselevõtt.


Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.