Trumpi sanktsioonid käristavad niigi suurt väärtuste lõhet EL-is

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu koostöö on konarlikum kui varem, uue värskuse toojana nähtud Prantsusmaa uus president Emmanuel Macroni vaated ei sarnane kõiges EL-iga ja viimaks näeme põhiväärtustest kaugenemist Poolas ja Ungaris. Jää murdmine ehk ühtsuse taastamine EL-is paistab olevat keeruline.
Kui USA otsustas sanktsioneerida ettevõtteid, mis teevad koostööd Venemaa energeetikafirmadega, oli see löök Euroopa Liidule: sanktsioonid puudutavad ka ELi ettevõtteid ja näiteks Saksamaa jaoks olulist NordStream 2 gaasijuhtme ehitamist.
„USA ei arutanud ja kooskõlastanud sanktsioone, samas oli tõenäoline, et EL poleks nõusolekut andnud [ka siis kui kooskõlastust oleks küsitud], just ELi ettevõtete ja Nordstream 2 tõttu. Nordstream 2 on näide sellest, kuidas ELi energialiidu idee ei tööta,“ märkis Urmas Paet (RE). Viimaks pehmendas USA sanktsioone selle võrra, et varasema 10 protsendi Venemaa osaluse asemel sanktsioneeritakse ettevõtteid, milles on 33% protsendi osalus.
Euroopa Parlamendi Eesti saadikud Kaja Kallas ja Urmas Paet. Autor: Rain Kooli/ERR
Marju Lauristini (SDE) selgitusel on Nordstream 2 suhtumine vastuoluline ka Euroopa Liidu sees: kui balti ja Poola saadikud näevad juhtme ehituses julgeolekuriski, siis sakslased nimetavad seda vaid äriks – kõigest Geschäft. Kõik eelnev paneb omakorda keerulisse olukorda Eesti, kes Euroopa Liidu nõukogu eesistuja riigina peaks seisma kogu ELi huvide eest, kuid selles küsimuses paraku peab esindama eelkõige suurriikide, sakslaste huve.
Hõõrumine USA ja EL-i vahel on ülimalt terav ka muudes valdkondades, igapäevases parlamenditöös, nentis Kaja Kallas (RE). „Ka digitaalse teemade puhul on näha tohutut ameerikavastasust, see oli alguses minu jaoks väga üllatav, see hõõgub viha,“ lausus ta.
„Trump kehastab Ameerikas kõike seda, mis eurooplastele ei meeldi ega pole kunagi meeldinud,“ sõnas Marju Lauristin. Nüüd on prantslaste ja sakslaste ameerikavastasus veelgi kasvanud.
Kas võime rääkida Macr-eli duost?
Macroni reformiplaanid kodumaal ja ka mõtted, kuidas muuta ELi, on tervitatavad, leiavad Eestit esindavad parlamendiliikmed, kuid paraku ei ole kõik Macroni plaanid rõõmustavad. Näiteks Eestile oluliste digiteemade ja andmekaitse osas on Prantsusmaa uue presidendi vaated väga konservatiivsed ja ühtse digituru arengut takistavad.
„Kas pole see natuke soovmõtlemine, et ta on jäämurdja?“ küsis Yana Toom (KE) viidates Macroni valimisvõidule, mis enamasti tuli protestihäälte baasilt, mitte ilmtingimata tema ideede pealt.
Euroopa Parlamendi Eesti saadikud Marju Lauristin ja Yana Toom. Autor: Rain Kooli/ERR
„Jäämurdmise lootus on selles, et Saksamaa valimised – ükskõik, kuidas need lõppevad, kas Merkeli või Schulzi võiduga – lõppevad euroopameelse valitsusega. Kui ka Macron on euroopameelne ja need kaks suudavad koos [EL-i] vedada, siis on lootust,“ selgitas Marju Lauristin.
Kui eelmine Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhtide – Hollande’i ja Merkeli – koostöö ei hakanud tandemina tööle, siis loodetakse nüüd, et Macroni ja Merkeli ehk mõnel pool nimetatud makrelli tandem võiks tuua EL-i uue ühtsustunde.
ELi põhiväärtuste kaitse ehk jõuline ühtsuse taastamine?
Euroopa Komisjonil ei ole enam varsti palju manööverdamisruumi selles, kas Poolat ELi põhisväärtuste rikkumise pärast sanktsioneerida. Kohtute töösse rikkumine peaks saama Euroopas tugeva vastuse, usub Urmas Paet.
„Olen nõus, aga Poola ei ole ei esimene ega viimane enfant terrible,“ viitas Yana Toom sellele, et varem on Euroopa Liit juba sarnaste mittedemokraatlike sammude peale mööda vaadanud näiteks Ungaris, kui seal ülikool suleti.
„On asju, mida me ei saa muuta,“ arvas Toom ja selgitas, et võib-olla seisneb Euroopa Liidu ühtsuse hoidmine just selles, et ei tekitata sisepingeid juurde ja neelatakse liikmesriikides toimuv alla nagu ka Poola abordikeelu puhul juhtus.
Hoolimata varasest kellaajast kogunes Euroopa Parlamendi saadikute debatti ERRi alal kuulama suur hulk inimesi. Autor: Rain Kooli/ERR
Kaja Kallase sõnul võib Poolale mitte reageerimine Euroopa Liitu hiljem välispoliitikas bumerangina tabada. Hetkel, mil Euroopa Liit läheb mõnele muule riigile inimõiguste ja demokraatia mitte kaitsmist ette heitma, võidakse näidata näpuga tagasi EL-i peale küsimusega: aga mis teil Poolas toimub?
„On keeruline olukord ja väärtuste konflikt. Poolale on antud palju hoiatusi, lootes, et võetakse midagi ise käsile. Aga kuna valitsused on mänginud Brüssel-paha-meie-head-mängu, ei toimigi see, kui Brüssel midagi ütleb,“ tõdes Kallas.
Siiski ei ole praegu europarlamendi liikmete sõnul märke sellest, et Poola Suurbritannia eeskujul Euroopa Liidust lahkuma hakkaks. „Poolal on sama olukord, mis meil: lõpp-sõna ütlevad kuskil ikkagi julgeolekukaalutlused. Ja selle pärast ei lähe Poola iial Euroopa Liidust kuskile,“ ütles Marju Lauristin.
Johannes Tralla juhitud traditsioonilises arutelus osalesid Euroopa Parlamendi saadikud Kaja Kallas, Yana Toom, Marju Lauristin ja Urmas Paet.