Karl Soonpää päevik 21.-27. detsembril 1939. aastal

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 21. -27 detsembrini 1939 oma päevikusse:

21. dets. V. V. koosolek. Sõjamehed ja Viitak seletavad, et Balti meres tegevuses tundmatuid jõude. Uputatakse Saksa laevu ja seda ka Skandinaavia rannikul. Kes need on, ei tea. Käisin EÜS-is. Assor, K. Matto, Küttis (+ 19 X 30).

24. dets. Soome teatete järele olevat neil olnud edu. Karjala kannaksel olevat tagasi löödud Vene pealetung, millest 1000 tanki osa võtnud. 250 tanki olevat hävitatud. Ka põhja pool olevat edu olnud. Lennutegevus olevat elav, ca 300 Vene lennukit Soome kohal.

Tegime jõulupuud omavahel koos lastega.

25. dets. Meil võersil Käärikud; Meritsad, pr. Ruus ja Derrik. Söögilauas pr. Käärik räägib, et Leo [Soonpää – Karl Soonpää vend - toim] olevat naitunud pr. Niina Murrik-Polonski-Kukkega. Kuna asi koomiline, siis minul natuke piinlik venna pärast. Nähtavasti on abiellumine fakt, sest teateid tuleb mitmelt poolt. Mängime Meritsad, Derrik, mina (+ 12 X 10), pärast Merits, Käärik, Derrik, mina (– 38 X 20).

26. dets. Helgi ja Heldur Huikid meil. Noortega raske leida ühiseid huvitavaid teemasid. Kui nad tõsisemates ainetes liiga riskivad, leiad selle kohe üles ja kaob kõik vestluse mõnu. Külas Randmade pool. Mängime Randmad, Massod ja meie (+ 48 X 5).

27. dets. Kultases Tarmetid, paar daami ja meie. Jutt laialivalguv. Pärast meil Derrik ja Valentin (+ 131 X 15). (+ 66.45).


Ajaloolane Küllo Arjakas: Niina ehk Linda Irene Murrik-Polonsky-Kukk (snd 1897) oli üks kolmest vasakpoolsete vaadetega eesti-soome näitekirjaniku Hella Wuolijoki õest, õppinud klaverimängu Helsingis ja Tallinnas.

1929. aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassi. Tegutses seejärel kontsertmeistrina ning Vene ja Saksa teatris muusikajuhina. Niina tegutses ka tõlkijana, vallates paljusid keeli, tema tõlkes ilmus Eestis 1936. aastal näiteks ka õe Hella Wuolijoki näidend "Niskamäe naised".

Karl Soonpää viidatud koomika seisnes selles, et Niina oli n-ö suure kondiga üle 180 cm pikk naine, Leo aga oli vaevu üle 160 cm ning väga kõhn, seltskonnas tekitas selle paari ilmumine elevust.

Enne Leoga abiellumist oli Niina olnud juba kaks korda abielus – sealt ka nimed Polonsky ja Kukk. Karl Soonpää poja Henn Soonpää meenutuse järgi oli perekond Niina suhtes üsna umbusklik, kahtlustades teda kommunistlikes vaadetes. Sõja järel oli Niina haige ning ta suri 1947. aastal. Lapsi tal ei olnud. Leo Soonpää abiellus hiljem uuesti.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: