Eesti järgmine president on Ülle Madise, kes on korrektse keelekasutuse eestkõneleja ja võistluse "Selge sõnum" patroon. Aeg näitab, kas tema ametiajast jääb maha mõni ühiskondlikku närvi tabav tsitaat või loosung. Mitmed riigipead on oma sõnumeid edastanud kõnekate tunnuslausete kaudu. Mõned riigijuhid on oma tuntumad ütlused lausa kaubamärgina registreerinud.

Presidentide kõlavad loosungid

Sõnaveebi kohaselt tähendab loosung lühidalt ja löövalt sõnastatud ühiskondlikku või poliitilist juhtmõtet, nõuet või üleskutset. Poliitiku või kõrgel ametikohal töötava isiku loosung on tihti enamat kui pelgalt kampaanialause, sellest võib kujuneda idee, mille järgi rahvas poliitikut või riigipead mäletama jääb.

President Lennart Meri lause seoses olukorra ja tuleviku väetisega väljendas 1990. aastate pragmaatilist optimismi ning on ringluses tänapäevalgi. Tema ütlus "Eesti riik ei ole valmis" peegeldas noorele riigile seatud ambitsiooni, "Meist igaühest sõltub Eesti püsimine" jõudis isegi postmarkidele ja meenetele. Meri ütlusest "Eestile on kombeks üks president korraga" sai kõnekäänd, mis elab edasi Alo Mattiiseni laulus.

Kersti Kaljulaid kandis 2019. aastal valitsuse ametisse vannutamisel pulloveri sõnumiga "Sõna on vaba", see oli lihtne, kuid kõnekalt ajastatud avaldus, mis levis internetis kulutulena.

Kuna Ameerika Ühendriikide presidendi valib rahvas, tema võim ja poliitiline roll on oluliselt laiem kui Eesti riigipeal, on ka kampaanialoosungitel suurem kaal.

Dwight D. Eisenhower, hüüdnimega "Ike", kasutas 1952. aasta USA presidendivalimistel loosungit "I Like Ike". John F. Kennedy 1960. aasta valimiskampaanias kasutatud slogan "A Time for Greatness" kutsus ameeriklasi üles suurematele tegudele ja vajadusele astuda välja tolleaegsest poliitilisest paigalseisust.

Barack Obama 2008. aasta kõnes esitatud loosungist "Yes, We Can" kujunes ülemaailmne kultuurinähtus. Oma viimase kõne presidendina lõpetas Obama mugandatud versiooniga: "Yes, We Can. Yes, We Did".

1980. aasta presidendivalimiste kampaania kõnedes ja valimismaterjalidel kasutas Ronald Reagan fraasi "Let's Make America Great Again" lubades taastada riigi majandusliku tugevuse, mis sellal vaevles kõrge inflatsiooni ja tööpuuduse all. Väljendit "Make America Great Again" ("MAGA") taaskasutas Bill Clinton oma 1992. aasta presidendikampaanias paralleelselt teiste hüüdlausetega "Putting People First" ja "For People, For a Change".

Tänapäeval tuntakse MAGA loosungit eelkõige Donald Trumpi poliitilise üleskutsena, mis erinevalt Reagani positiivsele patriotismile suunatud sõnumist on toonud kaasa ühiskondliku polariseerumise. Trump registreeris MAGA fraasi 2012. aastal kaubamärgina seoses poliitkampaaniatega. Hiljem taotles ta kaubamärgikaitset väga erinevatele kaupadel ja teenustele, alates riietest kuni meelelahutuseni.

Sarnast lähenemist kasutas ka Hillary Clintoni meeskond, kes registreeris kaubamärgina fraasi "Hillary for America" soovides kaitsta tunnuslauset ehetel, golfipallide ja paljudel teistel toodetel.

Ainuõigus kaubamärgi kasutamiseks

Miks on need näited kaubamärgiõiguse vaatenurgast olulised? Kujutage ette, kui presidendi loosung trükitakse müügiks T-särgile või kasutatakse muudes (nt ärilisel eesmärgil reklaamis) kampaaniates sõnumi edastamiseks, mis läheb algse ideega vastuollu.

Kaubamärgikaitseta on president sellises olukorras üsna jõuetu, kuna tal puudub õiguslik alus keelata teistel loosungi kasutamist ärilise kasu lõikamiseks. Just selles peituvadki kaubamärgi registreerimata jätmise peamised riskid: keegi teine võib loosungi omastada, kasutada seda oma kaupade või teenuste turundamiseks ning moonutada algset sõnumit.

Öeldu enda nimele esimesena registreerides saab algne autor kontrollida oma loosungi edasist kasutamist ja selle kaubanduslikku väärtust. Registreeritud kaubamärk annab ainuõiguse tähist ise kasutada ning keelata teistel identsete või sarnaste tähiste kasutamine registreeritud kaupade ja teenuste osas.

2026. aasta veebruaris valmis patendiameti, teiste Euroopa loomevaraametite ja Euroopa Liidu intellektuaalomandi ameti koostöös ühise praktika dokument loosungite registreerimise kohta.

Selle kohaselt toimivad kaubamärgina hästi loosungid, mis sisaldavad mitut tähendust, sõnamängu, midagi üllatavat, intrigeerivat või ootamatut, originaalset mõtet või ideed, ebatavalisi keelekujundeid või omapärast stiili. Kaubamärgina kaitstav loosung peab olema eristusvõimeline ja erinema juba varasemalt Eestis õiguskaitse saanud kaubamärkidest.

Presidendiamet on pikk ja väärikas. Kes teab, millisest kõnest, kommentaarist või emotsioonist tuleb loosung, mis jääb kõlama. See loosung võib väärida ka kaitset kaubamärgina.