Külli Taro: tsiviilkontroll kaitsestruktuuride üle on äärmiselt oluline
Kaitsevaldkonnas toimuv tuletas meelde, kui oluline on sõltumatu kontroll riigi raha kasutamise ja tsiviilkontroll kaitsestruktuuride üle. Sellest sõltub usaldus, et meie raha ning selle eest ostetud vara kasutatakse heaperemehelikult, sedastab Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.
Lugesin kord sellist anekdooti, et audiitor kurdab arstile: "Doktor, ma ei saa öösiti magada." "Proovige lambaid lugeda," vastab arst. Seepeale ohkab audiitor: "Proovisin. Tekkis ühe lamba erinevus ja siis otsisin kolm tundi selle põhjust."
Mul on hea meel, et riigikontrolli audiitorid võtsid kaitseministeeriumi valitsemisala varade, varude ja kulutatud raha üle lugemise põhjalikult ette. Võib-olla kulus selleks ka mõni unetu öö, aga ilma selle tööta ei teaks me tõenäoliselt ilmnenud probleemidest midagi. Võib-olla ei saakski teada, kuid kui probleeme päevavalgele ei tooda, jäävad ka lahendused leidmata.
Eks audiitoritelgi oleks lihtsam tüli vältida ja jätta vigade leidmine kellegi teise hooleks. Jääks ära auditeeritavate pahameel ning vähem oleks tööd auditi järeltegevustega.
Kaitsevaldkonnas toimuv tuletas taas meelde, kui oluline on sõltumatu kontroll riigi raha kasutamise ja tsiviilkontroll kaitsestruktuuride üle. Sellest sõltub avalik usaldus, et meie raha ning selle eest ostetud vara ja varusid kasutatakse heaperemehelikult.
Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon (OSCE) kiitis 1994. aastal heaks julgeoleku koodeksi, mis rõhutab, et relvajõudude demokraatlik poliitiline kontroll on julgeoleku ja stabiilsuse vältimatu osa. Kaitsekulutused vajavad parlamendi heakskiitu. Riigid peavad tagama läbipaistvuse. Tsiviilkontroll peab hõlmama nii otsust jõudu kasutada kui ka eelarvet, seaduslikkust ja aruandlust. Sõjalised eksperdid peavad saama anda professionaalset nõu, kuid ühiskonna nimel tehtavate valikute eest peavad vastutama demokraatliku mandaadiga institutsioonid ehk parlament ja valitsus.
OSCE oli muide üks esimesi rahvusvahelisi organisatsioone, millega Eesti napilt kuu pärast taasiseseisvumist liitus. Ja meie põhiseaduses on riigikaitse valdkonna juhtimine samuti rajatud põhimõttele, et kaitsevägi allub demokraatlikult vastutavale tsiviilvõimule ning tema tegevuse üle peab olema tegelik järelevalve, sealhulgas parlamentaarne järelevalve.
2011. aastal muudeti põhiseadust, et kaitse- ja julgeolekupoliitika juhtimist korrastada ja tsiviilkontrolli veelgi tugevdada. Kaitseväest sai valitsusasutus ning kaitseväe juhatajast valitsusasutuse juht, mitte iseseisev põhiseaduslik institutsioon.
Kaitseministril on õigus nii kaitseväe juhataja kui ka riigi kaitseinvesteeringute keskuse juhi tegevuse üle teha teenistuslikku järelevalvet. Võib-olla oleks tulnud seda võimalust jõulisemalt kasutada juba esimeste kriitiliste auditileidude järel. Teenistuslik järelevalve võimaldab hinnata tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust, selgitada välja puuduste põhjused ning nõuda nende kõrvaldamist. Süüdlaste leidmiseks ja isikliku vastutuse hindamiseks on ette nähtud distsiplinaarmenetlus.
Viimase nädala uudiste jada tuletas taas meelde ka seda, kui oluline on vältida avalike ja erahuvide konflikti, sealhulgas näilist huvide konflikti. Eriti seal, kus mängus on suur raha või suur võim.
Kaitsevaldkonna sündmused annavad riigikogule põhjuse kõrvaldada seadustest lüngad, mis jätavad avaliku ja erasektori vahel töökohta vahetades huvide konflikti ohu piisava tähelepanuta. Räägin taas mahajahtumisperioodist ametikohtadel, kus otsustatakse riigi raha kasutamise üle või kujundatakse ettevõtete tegevust mõjutavaid reegleid.
Eksitavad on avalikkuses kõlavad väited, et selline mahajahtumisperiood riigitöö ja äri vahel tuleb kindlasti riigi rahast kinni maksta. Ei tule. Juba praegu on seaduses piirangud ilma kompensatsioonita olemas, aga nende sõnastus on hambutu ja rakendusmehhanism puudub. Avalikes huvides, muude põhiseadusest tulenevate hüvede või väärtuste kaitseks on õigus seadusega piirata inimeste õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
Olen korduvalt kirjeldanud, et paljudes riikides sellised piirangud on olemas ja pole alati tasustatud. Mida konkreetsemad piirangud, seda sagedamini on need kompensatsioonita. Ja ei tohi ära unustada, et stabiilsetes demokraatiates, kõrge valitsemiskultuuriga riikides ei ole avalik sektor läbisõiduhoov, kus olulistel ametikohtadel olevad inimesed vahetuvad nii sageli, et kõiki nimesid ei suuda isegi meelde jätta.
Kaitsevõime algab usaldusest ja kodanik peab teadma, et riigi käsutusse antud raha, relvad ja otsustusõigus teenivad parimal viisil Eesti kaitsmist. Seda usaldust hoiab kontroll, mis suudab küsida ebamugavaid küsimusi ja nõuda tõendatud vastuseid.
Kui me tsiviilkontrolli ja huvide konflikti vältimist korralikult tööle ei saa, läheb edasi nagu ühes teises anekdoodis, milles auditeeritav väidab audiitorile, et asutuses on riigi raha kasutamine täiesti läbipaistev, sest mitte keegi seda ei näe.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel




