Kallas rääkis neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et RMK majandab riigimetsa ligi miljonil hektaril, mis on ligi veerand Eesti territooriumist.

Kallas meenutas, et paar päeva tagasi jõudis RMK selleni, et looduskaitselised 30 protsenti riigimetsadest on kaitse all, kus ei tehta mitte midagi.

"Kunagi Eestis pole see osakaal olnud nii suur. Oleme pingutanud selle nimel, et riigimetsas leida üles olulised loodusväärtused," sõnas Kallas ja tõi näiteks, et Rootsis on ligi poolteist korda vähem metsa kaitse all.

Suur väärtus oleks Kallase sõnul, kui metsade osas saavutataks Eestis ühiskondlik kokkulepe.

"Minu ideaalseks sooviks on, et me suudame kõiki 100 protsenti metsadest kaitsta ja majandada, et kõikidele eluslooduse liikidele oleks loodud sobivad tingimused. Selge on see, et vanades metsades, mis sobib elupaigaks osadele liikidele, ei saa majandada. Mingi osa metsadest tuleb puutumatule arengule jätta. Milline see osakaal on ajas muutuv, sõltub kuidas meie loodusel läheb, tõde on nulli ja saja protsendi vahepeal," rääkis Kallas.

Kallas tõi välja, et RMK-d on rahvusvaheliste audiitorite poolt kontrollitud ligi 20 aastat. "Igal aastal teevad audiitorid tähelepanekuid, annavad soovitusi ja leiavad puudusi, mida me loomulikult ka arvestame. Aga täna sellist ohtu, et me rikuksime metsa majandamise reegleid ja mahtu, seda ei ole."

RMK igal juhul arvestab Kallase sõnul ka avaliku arvamusega. "Mul on hea meel, et avalikkus pöörab tähelepanu metsandusele. Nüüd ühiskonnas on teadlikkus tõusnud, oleme leidnud alati mõned esindaja, kellega oma plaanidest saame rääkida ja on tekkinud huvi."

Lageraiete kohta ütles Kallas: "Lageraiet teeme selle pärast, et uut metsa istutada. Lageraie on üks metsast puidu saamise viis. Me ei tee seda sellepärast, et meile see väga meeldiks. Raiume puitu, et ühiskond seda tarbiks."

Samuti pole põhjendatud Kallase sõnul kriitika RMK tegevuse suhtes Pärnumaal Kurgjal. "Kurgja ümber on riigimets ja see jõudis vanusesse, kus see oli mõistlik maha raiuda ja uus istutada."

Kallas märkis, et Kurgjal on rahvast üsna vähe. "RMK on püüdnud teha nii, et kohtades, kus inimesi palju, püüame luua kontakti omavalitsuse, kogukonna või kohaliku elanikuga ja püüda talle rääkida, et mis meil on kavas. Kurgja puhul ei osanud leida õiget partnerit, kellele oma raieplaane tutvustada," lausus Kallas ning juhtis tähelepanu sellele, et RMK raieplaanid on avalikult interneti kaudu kättesaadavad.

Kallas mainis, et Kurgja talumuuseumis on olemas saeveski, kus omal ajal teenindati ümberkaudseid metsaomanikke. "Puit on väga laialdaselt kasutatav ja propageeritav ehitusmaterjal ja eestlased on praegu puitmajade eksportijaid maailmas number üks."

RMK juht ütles ka, et raietöödel ei kahjustatud kanakulli pesitsuspaika nagu teatas sel nädalal Eesti ornitoloogiaühing. "See pesa ei asu riigimaal ja oleme teinud raiet reeglite järgi, mis on keskkonnaameti poolt ette antud. Pesapuu ümber peab jääma 50 meetrine puhvertsoon ja see on teaduslikult tõestatud, meie oleme raiunud 75 meetri kauguselt."

Kallas sõnas ka, et Eesti metsad paeluvad jätkuvalt nii oma inimesi kui turiste. "Siin pole vägevaimaid loodusmatkade kohti kui RMK matkarajad. See, mida keegi arvab on üks asi, kuid andmed näitavad teist. Välismaalaste arv oli kolmekordistunud, kes käivad meie matkaradadel ja puhkekohtades."