Peeter Laurits: laastamine metsas ja humanitaarias
Pühapaikade rüüstamine on muutunud igapäevaseks ja riiklikult põhjendatud praktikaks ning samasugune laastamine käib eesti humanitaarias, nendib Peeter Laurits Vikerraadio päevakommentaaris.
Surm on väga suur asi, palju suurem kui elu, ta on ruumi ja aja uus mõõde. Lähedaste surm ja teadmine, et ükskord juhtub see ka meiega, viib meid kontakti teispoolsusega, väärtustega, mis ulatuvad üle inimelu piiride. Neid väärtuseid kutsume me pühaks, olenemata meie usutunnistusest või selle puudumisest.
Igaüks leiab oma viisi, kuidas hinge raputava elamusega suhestuda. Need, kes surma omaks võtavad, säilitavad sideme teispoolsusega ja pühadusetaju mõnikord teisteski olukordades. Neis küpseb võime näha asju veel ühelt tasandilt, teise nurga alt, uues kontekstis. Isegi suures pinges või masenduses olles säilib teadmine, et maailm koosneb erinevatest registritest – sa võid alati peatuda ja vaadata, kuidas su igapäevased hädad teises lainepikkuses välja näevad.
Laastamine metsas
Eesti surnuaedu ei kujuta ette ilma puudeta. Puude pühadus on meile enesestmõistetav, puud on olnud hingehoidjad, metsad igaviku pesad. See, et paljud metsas mõtisklemas käivad, väestab kogu ümbruse. Mets on spirituaalne kiirendi, kus hing võtab hoogu, et hüpata teisele poole argipäeva ja ulatuda väärtustesse, mis on suuremad kui meie elulised huvid. Hiis on meie rahvusliku pühadusetunde esmane sümbol.
Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 märgib: "Eesti maastike üheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks on hiied, ristipuud, pühad allikad, kivid jt looduslikud pühapaigad. Olles mujal Euroopas valdavalt hävinud, hoiavad need ajaloolised alad olulist osa kogu Euroopa maastiku- ning kultuuripärandist."
2018. aastal eemaldati keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lampi eestvedamisel pühapaikade kaardikiht esmalt metsaregistrist, seejärel ka maa-ameti geoportaalist. Seda tehti suurte metsafirmade soovil ja muinsuskaitseameti heakskiidul. Nüüd ei ole metsamajanduskavade koostamisel isegi hea tahtmise juures võimalik arvestada looduslike pühapaikadega.
Tagajärgi ei tulnud pikalt oodata. Pühapaiku on pidevalt rüüstatud varemgi, nii erasektori kui ka RMK poolt. Nüüd on see muutunud igapäevaseks ja riiklikult põhjendatud praktikaks.
Ahto Kaasiku koostatud rüüstatud pühapaikade loendis oli juba 2018. aastal ligi 80 objekti. Nendele lisaks on lühikese ajaga paljaks lõigatud Aburi hiiemets, Pärna küla hiiemets Virumaal, Tulimäe hiis Elva lähedal, Kääpa Kuningakivi, Kärgula ristipuud, Jakobsoni kodumetsad Kurgjal ja paljud teised.
Laastamine humanitaarias
Samasugune laastamine käib ka Eesti humanitaarias. Jakob Hurda algatatud Eesti Rahvaluule arhiiv, mis on samasuguse tähtsusega institutsioon kui laulupidu või ERM, on rahapuuduses kiratsenud juba aastaid, valitsuse hiljutiste otsustega aga teadusrahastusest praktiliselt ilma jäänud.
Teadusrahastuse saamiseks peaksid rahvaluuleteadlased kirjutama ingliskeelseid artikleid rahvusvahelistesse teadusväljaannetesse. See pole aga rahvaluuleteaduse siht. Jutt, et rahvaluuleteadus ei too meile tulu ega rahvusvahelist tuntust, pole õige. Hea näide on Trad.Attack!, kelle tegevus oleks mõeldamatu ilma rahvaluule arhiivi teadustööta.
Margus Ott imestas hiljuti Facebookis: "Huvitav, et ühest abitegevusest – majandusest – mille eesmärk on lihtsalt ühiskonna materiaalne varustatus, on tehtud ühiselu peamine siht ja sisu. Auto vajab liikumiseks bensiini, aga auto pole tehtud selleks, et miski bensiini tarvitaks."
Rahvaluule arhiiv on Eesti kultuuri baaskood, meie lähtekoodi server, samamoodi, nagu vana mets on meie pühadusetunde allikas.
Põhiseaduse preambulis on väga selgelt sõnastatud Eesti riigi olemasolu mõte ja ülesanne. Lihtsalt lahtiseletatuna tähendab see seda, et meie keele ja kultuuri kaitse on esimesed asjad, mille jaoks Eesti riik peab raha leidma. Kõik teised eesmärgid ja ülesanded on teisejärgulised. Rahvuslased ja konservatiivid peaksid sellest väga hästi aru saama, aga nende poliitika peegeldab midagi hoopis muud.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel