Õiguskantsler kiitis kriisimeetmena vanglates ühistegevuste, kokkusaamiste ja vanglakaupluste külastamise keelamist ning kinnipeetavate kambritesse lukustamist. Madise sõnul on põhjendatud ka viivitus kirjavahetuses ning ajalehtede ja raamatute kättetoimetamises.

Samas taunis Madise keeldu värskes õhus jalutada, mis peaks olema vangidele igapäevaselt tagatud, kui seda saab teha nakkusohuta. Selline toimimine ei lähe õiguskantsleri hinnangul kokku ei Eesti ega rahvusvaheliste tavadega.

Madise sõnul tuleks senine jalutuskäikude süsteem vajadusel ümber korraldada nii, et korraga viidaks jalutama väiksemad grupid või jalutused toimuksid suuremal õuealal, näiteks vangla spordiväljakutel.

Lisaks ei pidanud õiguskantsler õigeks ka lähedastele helistamise piiramist ühele korrale nädalas.

Vastupidiselt toob Madise välja, et kriisiolukorras peaks just võimaldama sagedamat helistamisvõimalust ligimestele, mis seisab ka ÜRO Piinamise Ennetamise Alamkommitee soovitustes.

Madise tegi ettepaneku pakkuda kinnipeetavatele kriisiolukorras lisategevust, näiteks lubada kambritesse korraga rohkem raamatuid.

Vanglateenistuse avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe ütles ERR-ile, et Eesti vanglates on umbes 300 HI-viiruse ja ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat ning palju teisi kinnipeetavaid, kellele viirusesse nakatumine võiks osutuda eluohtlikuks. Seega on Sihtmäe sõnud praegused meetmed kasutusele võetud, et kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist.

Sihtmäe sõnul on jalutamise õigus vaidluse all mitmes kohtuasjas ning kolmes seni tehtud kohtulahendis on leitud, et jalutamiskeeld on antud olukorras õigustatud.

"Ühel juhul on halduskohus seevastu teinud määruse, millega antakse ühele kaebuse esitanud vangile jalutusõigus alates järgmisest nädalast. Seega peame ära ootama, milliseks kujuneb kohtupraktika küsimuses, mida õiguskantsleri kiri käsitleb. Vastavalt sellele, mida kohus otsustab, peame me kindlasti ka tegutsema," lisas Sihtmäe.