Õiguskantsler: elektroonilise valve all olev kriminaalhooldusalune peab saama käia kaitsja juures ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Elektrooniline jalavõru.
Elektrooniline jalavõru. Autor/allikas: Rene Kundla

Õiguskantsler Ülle Madise tegi justiitsminister Raivo Aegile saadetud kirjas ettepaneku täpsustada justiitsministeeriumi määrust selliselt, et edaspidi antakse elektroonilise valve all olevale kriminaalhooldusalusele vajaduse korral aeg ka kaitsja juures käimiseks.

Õiguskantsleri poole pöördus vandeadvokaat palvega analüüsida (ühest konkreetsest juhtumist on kirjutanud artikli Eesti Ekspress), kas kriminaalmenetluse seadustiku alusel kehtestatud justiitsministri määrus "Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord" on kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku ja Eesti põhiseadusega. Määrus sätestab nimelt, et kriminaalhooldusalusele, kellele on elektrooniline valve määratud vahistamise asemel, võimaldatakse aeg uurija või prokuröri juures käimiseks ja kohtuistungitel osalemiseks, kuid mitte oma kaitsja juures käimiseks.

Õiguskantsler vastas, et määruse nimetatud säte on vastuolus kriminaalmenetluse seadustikuga (§ 2241 lõige 1). Selle kohaselt tohib kriminaaltoimiku neid materjale, millest prokuratuur on keelanud koopiat teha, tutvustada kahtlustatavale või süüdistatavale ainult kinnipidamiskohas või kaitsja ametiruumis.

"Kehtiva määruse kohaselt ei oleks elektroonilise järelevalve all oleval kahtlustataval või süüdistataval võimalustki nende materjalidega tutvuda või siis sõltuks toimiku materjalidega tutvumine ametnike suvast. Seetõttu on määruse säte vastuolus ka kaitseõiguse tagamise põhimõttega ja õigusselguse põhimõttega," märkis õiguskantsler.

Õiguskantsleri sõnul sätestab põhiseadus (§ 21 teine lause), et kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Põhiseaduse § 21 on reservatsioonita põhiõigus, mida võib piirata üksnes mõne muu põhiõiguse või põhiseadusest tuleneva väärtuse kaitseks.

Madise toob ka välja, et põhiseadusest (§-st 13) tuleneb õigusselguse põhimõte, mis kokkuvõtvalt tähendab, et põhiõigust riivav seadus peab olema piisavalt määratletud. Ebapiisav regulatsioon võib põhjustada õiguskantsleri hinnangul aga riigivõimu omavoli.

"Seega teen ettepaneku täpsustada määruse §-i 8 selliselt, et kriminaalhooldusalusele, kellele on vahistamise asemel määratud elektrooniline valve, antakse vajaduse korral aeg ka kaitsja juures käimiseks."

Samas tuleks õiguskantsleri hinnangul tuleks ka edaspidi kriminaalhoolduse ajakava koostamisel lähtuda samadest põhimõtetest: kaasata prokuratuur ja järgida kohtuniku soovitusi.

"Prokurör oskab hinnata, kui mahukas on toimik ja kui kaua võib sellega tutvumine aega võtta. Kaitseõiguse teostamise sildi all ei pea kriminaalhooldusalusele võimaldama igapäevaseid visiite advokaadibüroosse, vaid need käigud peavad olema uuritava kuriteo asjaoludest tulenevalt põhjendatud ja vajalikud."

Samuti tuleb õiguskantsleri sõnul proovida vältida võimalike kuritarvitamiste ohtu - näiteks kui on alust eeldada, et advokaadibüroosse minnes või sealt tulles soovitakse kohtuda hoopis teiste inimestega.

"Endiselt saaks vajaduse korral kasutada kaitsjaga nõu pidamiseks ka alternatiivseid viise. Suhelda saab nii telefonitsi kui ka e-posti teel ning vajaduse korral saab kaitsja minna ka inimese juurde koju, nagu ta oleks muidu (kui isik viibiks vahi all) läinud kinnipidamisasutusse. Vaidluste tekkimisel on võimalik pöörduda kaebusega kohtusse – lõppastmes peab põhiõiguste kaitse ja menetluse õigluse tagama kohus," märkis õiguskantsler kirjas justiitsministrile.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: