"Paraku ei vasta Tallinna vanglas siiski kõik seadustele ja rahvusvahelistele nõuetele. Paljud Tallinna vanglas tuvastatud probleemid on sarnased 2020. aastal Tartu vanglasse ja 2021. aastal Viru vanglasse tehtud kontrollkäigul tuvastatud probleemidega," kirjutas Madise, olles enne üles lugenud rea kiiduväärseid samme, mis vangla juhtkond on vastavalt tema soovitustele teinud vangide olukorra parandamiseks.

Õiguskantsleri sõnul ei toeta Tallinna vanglas ja laiemalt vanglate töös tuvastatud puudused inimeste ühiskonnaellu tagasi aitamist ja loovad soodsa olukorra inimeste väärkohtlemiseks.

Esmalt toob Madise välja, et seni ei ole parandatud vahistatute liikumis- ja suhtlemisvõimalusi, millele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba 2014. aastal.

Vanglal tuleks kinnipeetavate ja vahistatute värskes õhus viibimiseks eelistada vanglas olemasolevaid maapinnal asuvaid jalutusalasid ning kasutada neid aasta läbi. Ka kinnistes osakondades viibivatel inimestel võiks kasvõi aeg-ajalt lubada jalutada õuealal, kus saab vaadata kaugusesse ja kogeda värskes õhus viibimise eeliseid, näiteks tajuda loodust," kirjutas ta oma kokkuvõttes.

"Vanglal tuleks teha pingutusi, et jalutusboksid vastaksid rahvusvahelistele
kinnipidamisstandarditele ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustele," lisas ta sama teema juurde.

Emad ja lapsed: müra, riided, fotod

Emade ja laste osakonnas tuleks leida lahendusi akustika parandamiseks, eelkõige vanglauste liigutamisest tekkiva müra summutamiseks, märkis Madise. Samuti puudutasid tema soovitused vangide ja nendega kohtuma tulevate laste riietust.

"Emad on kurtnud, et osakonnast väljaspool asuvas koridoris ja mitmel korrusel toimuv liikumine on neile hästi kuulda ning rauduste avamisest ning sulgumisest tekkiv tugev heli kajab nende osakonda ja ehmatab lapsi tihti ka uneajal," seisab kontrollkäigu ülevaates, milles kutsutakse vanglat kaaluma kaja summutavate paneelide paigaldamist.

"Vanglal tuleks otsida võimalusi, kuidas veelgi vähendada emadega vanglas elavate laste kokkupuudet vanglakeskkonnaga," rõhutas Madise.

Samuti soovitab ta üle vaadata tingimused, mis ei soodusta kinnipeetavate ja vahistatute kokkusaamisi oma lähedastega. "Kokkusaamisele tulevate laste läbiotsimine koos täieliku lahtiriietamisega tuleb lõpetada. Emade ja laste osakonnas viibivatel naistel ning kinnipeetavatel, kes kohtuvad oma lähedaste ja eelkõige lastega, võiks lubada kanda enda riideid," öeldakse soovitustes.

Madise märgib, et vangla emade ja laste osakonnas on loodud kiiduväärt võimalus fotografeerimiseks. "Selline võimalus võiks olla ka teistel vanglas viibivatel vanematel ja nende lastel, kes vanglas kokku saavad. Ühiste piltide tegemine ja mälestuste loomine toetab kinnipeetavate taasühiskonnastamist
ning on oluline ka nende lastele," tõdeb ta.

Üksikvangistus tuleks võtta suurema tähelepanu alla

Jätkuv probleem on, et eraldatud lukustatud kambri kohaldamise vajaduse hindamine ei ole alati selge, märkis õiguskantsler. Olukorra lahendamiseks peaks vangla koostama juhise sellisesse kambrisse paigutamise vajaduse hindamiseks.

Juhises tuleks sätestada, et vangla ametnikud ja töötajad tegutseksid selle nimel, et inimene üksikvangistusest võimalikult kiirelt välja tuua. Seda aitaks tagada, kui igale eraldatud lukustatud kambris viibijale – eeskätt neile, kes on üksikvangistuses seetõttu, et nad on teistele ja/või endale ohtlikud – koostatakse üksikvangistusest väljumiseks individuaalne tegevusplaan.

Samuti peaks vangla iga päev jälgima üksikvangistuses viibivate inimeste terviseseisundit ning pakkuma neile võimalusi tähenduslikult suhelda.

Parandada tuleks kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite olmetingimusi.

Kambri hügieeninurk peaks olema muust kambrist eraldatud ning seda tohib jälgida ainult erandjuhul, seisab kontrollkäigu kokkuvõttes.

Puudused ventilatsioonis, valgustuses ja pesemisvõimalustes

Õiguskantsler kutsub vangla juhtkonda kontrollima ventilatsioonisüsteemi vastavust nõuetele, kuna enamik kontrollkäigu ajal õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetavatest kurtis halva ventilatsiooni üle. Kinnipeetavate ja vahistatute sõnul tekib kambritesse tavapäratult palju tolmu, õhk on kuiv ning õhuvahetus ebapiisav, seisab ülevaates.

Samuti soovitas ta vanglal eemaldada kartserikambrite ja eraldatud lukustatud kambrite akende eest tihe metallvõrestik ning tagada turvalisus muul viisil.

"Olen juhtinud vanglate tähelepanu, et sellise turvameetme tõttu ei pääse kambritesse piisavalt loomulikku valgust," märkis õiguskantsler. "Selleks, et takistada agressiivselt käituvat inimest kambri sisustust, sealhulgas akent lõhkumast, on tarvis mõnes olukorras kasutada akende kaitseks lisaturvameetmeid," lisas ta ning viitas näiteks löögikindlale klaasile, mida mõned vanglad juba kasutavad ja mis laseb rohkem valgust läbi kui metallvõrestik.

Madise leiab ka, et vanglal tuleks parandada kartserikaristust kandvate inimeste pesemisvõimalusi ning anda neile võimalus pesta end duši all senise ühe korra asemel vähemalt kaks korda nädalas. Samuti võiks parandada duširuumi sisustust ja ventilatsiooni ning võimaldada eraldatud kambrites hügieenitoimingute tegemisel privaatsust.

Vangide infovajadused nõuavad paremaid lahendusi

Madise leiab ka, et vangla juhtkonnal tuleks mõelda, kuidas teha kinnipeetavatele ja vahistatutele taas paremini kättesaadavaks raamatud ja ajalehed ning muu info.

Nii peaks vangla hoolitsema selle eest, et vangla kodukord ning selle seletuskiri oleks kinnipeetavatele ja vahistatutele enam kasutatavates võõrkeeltes lihtsasti kättesaadav, näiteks kinnipeetavate ja vahistatute jaoks kohandatud arvutite kaudu.

Koostöös justiitsministeeriumiga tuleks vangla juhtkonnal kaaluda võimalusi taastada vangla raamatukogu endisel viisil või pakkuda raamatukoguteenust vähemalt samal tasemel, nagu see oli kuni 2019. aasta lõpuni. Vanglal tuleks järgida seaduses sätestatud kohustust ning võimaldada kinnipeetavatele ja vahistatutele regulaarselt ja ebamõistliku viivituseta lugeda üleriigilisi
päevalehti ning ajakirju, rõhutas Madise.

Lisaks toob Madise välja ka selle, et vangla peaks püüdma leida puuduolevad töötajad valvurite kui meditsiinipersonali kohtadele.

"Töötajate puudus mõjutab nii ametnike töömeeleolu kui ka vangla suutlikkust kinnipeetavate ja vahistatutega sisuliselt tegelda, samuti on keeruline nõnda tagada vangla julgeolekut," tõi ta esile.

Lisaks on täitmata ka suur osa vangla meditsiiniosakonna töökohtadest. Probleeme on vaimse tervise teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga, samuti ravimiohutuse nõuetest kinnipidamise ja patsiendi andmete konfidentsiaalsuse tagamisega ravimite jagamisel.

"Vangla elukorraldus ja tingimused peavad muu hulgas seisma vanglas viibivate inimeste taasühiskonnastamise teenistuses. Töö- ja õppimisvõimaluste loomine, perekonnasidemete hoidmine ja ühiskonnaeluga kursis olemine suurendavad oluliselt võimalust, et vabanedes alustab või jätkab inimene õiguskuulekat elu. Seega on vanglal suur roll ühiskonna turvalisemaks muutmisel, korduva kuritegevuse vähendamisel ning ühtlasi ka vangistuse kulude vähendamisel," rõhutas Madise oma kokkuvõttes.

Madise märgib, et kuna tuvastatud probleemid on mitmetahulised ning paljud lahendused eeldavad õigusaktide muutmist, on tema soovitused mõeldud nii vanglale kui ka justiitsministeeriumile, mille valitsemisalasse Tallinna Vangla kuulub ning mille pädevuses on vangistusõigusega seotud eelnõude ettevalmistamine.