Teisipäeval toimunud riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil ütles õiguskantsler Ülle Madise, et pöördumiste põhjal, mis talle on tehtud, on ühiskonnas märgata suurenenud pinget ja rahulolematust.

Tema hinnangul on ühiskonnas näha ka suundumust, kus riik ja ametiasutused soovivad koguda inimeste kohta üha rohkem andmeid ning kasutada neid otsuste tegemisel. "Sageli soovitakse ennetada võimalikult palju riske ning suurendada erinevate tegevuste üle kontrolli," sõnas ta.

Madise hinnangul tuleb seejuures leida tasakaal julgeoleku ja põhiõiguste kaitse vahel. "Raskete kuritegude ja julgeolekuohtude ennetamine on vajalik, kuid samal ajal tuleb austada inimeste eraelu puutumatust ja vabadusi," sedastas Madise.

Ta nentis, et liigne kontroll võib vähendada inimeste usaldust riigi ja ühiskonna vastu. Madise juhtis tähelepanu ka halduskoormuse ja bürokraatia kasvule. "Suur osa
bürokraatiast on seotud sooviga kõiki võimalikke riske maandada ning tagada erinevate tegevuste üle täielik kontroll," ütles Madise. Iga uus nõue toob kaasa täiendava kontrolli, vaidlused ja halduskoormuse nii inimestele kui ka ametiasutustele.

Tuleb hinnata, kas nõuded on vajalikud

Madise soovitas seadusandjal hinnata iga uue kohustuse või nõude kehtestamisel, kas see on tegelikult vältimatult vajalik. Ta tõi näite juhtumist, kus ettevõtja pidi ametiasutusele tõendama, et tema tegevus vastab nõuetele, kuigi vastav piirang ei tulenenud otseselt õigusaktidest.

Madise hinnangul tekitavad sellised olukorrad tarbetut halduskoormust ja pingeid. Julgeoleku- ja korrakaitseasutuste tegevuse kohta märkis ta, et ühelt poolt soovitakse anda neile keerulises julgeolekuolukorras turvalisuse tagamiseks üha rohkem volitusi, kuid teiselt poolt kõlab nende asutuste tegevuse kohta avalikkuses kriitikat ja kahtlusi.

Madise sõnul on õiguskantsleri kantselei teinud nendesse asutustesse kontrollkäike ning nende põhjal võib järeldada, et üksikuid vigu esineb, kuid üldjuhul on asutused ise huvitatud probleemide kõrvaldamisest ning põhimõttelisi süsteemseid vaidlusi ei
ole tuvastatud.

Ta juhtis eraldi tähelepanu riigisaladusele juurdepääsu lubade süsteemile, kus tema hinnangul kasutatakse Eestis liiga sageli täismahus julgeolekukontrolli olukordades, kus piisaks lihtsamast taustakontrollist.

Fraktsiooni mittekuuluv riigikogu liige Ants Frosch ütles, et valdkonnaga kokku puutunud inimesena on keeruline saada terviklikku ülevaadet sellest, kuidas tehakse Eestis julgeolekuasutuste üle järelevalvet. Ta küsis Madiselt, milline peaks tema hinnangul olema julgeolekuasutuste kontrolli süsteem.

Kontroll omaalgatuslikult ja kaebuste põhjal

Madise selgitas, et õiguskantsleri kontroll julgeolekuasutuste üle toimub nii kaebuste
lahendamise kui ka omal algatusel tehtavate kontrollide kaudu. Ta tõi näitena juhtumi, kus inimene kahtlustas õigusvastast teabehankimist ning õiguskantsleri kantselei kontrollis põhjalikult kõiki tema väiteid. Juhtudel, kus õiguste rikkumine leidis kinnitust, tehti ettepanekud rikkumise kõrvaldamiseks, muudel juhtudel selgitati kaebajale kontrolli tulemusi.

Õiguskantsleri kantselei kontrollib ka varjatud jälgimise ja pealtkuulamisega seotud
menetlusi, sealhulgas lubade olemasolu, töökorraldust ning sisekontrollisüsteemide toimimist. Madise sõnul pööratakse tähelepanu sellele, et jälitustoiminguid tehtaks üksnes seaduses sätestatud korras ning omavoliline tegevus oleks välistatud. Kontroll hõlmab muu hulgas organisatsioonilisi meetmeid, mis peavad vähendama võimalikke kuritarvituste riske.

"Eestis tuleks julgeolekuasutuste kontrolli süsteem üle vaadata ning keskenduda rohkem sellistele kontrollimeetoditele, mis võimaldavad võimalikke rikkumisi tegelikult tuvastada või kahtlusi veenvalt ümber lükata," ütles Madise.

Endine minister ja riigikogulane Kalle Laanet märkis, et üksikud probleemsed juhtumid jälitustegevuse või andmekogumise valdkonnas on tema hinnangul tekitanud olukorra, kus seadusandja suhtub uute volituste andmisse ettevaatlikult.

Arusaam, nagu toimuks ulatuslik pealtkuulamine

"Ühiskonnas on kujunenud arusaam, nagu toimuks ulatuslik pealtkuulamine ja inimeste tegevuse jälgimine, kuigi see ei vasta tegelikkusele," ütles Laanet. Ta viitas
õiguskantsleri kirjeldusele sisulisest kontrollist ning küsis, kas tasakaalu võiks saavutada mitte õiguskaitseasutuste töövahendite piiramise, vaid sõltumatu järelevalve tugevdamise kaudu.

Tema hinnangul peaksid julgeoleku- ja õiguskaitseasutustel olema vajalikud vahendid kiiresti muutuvas julgeolekuolukorras tegutsemiseks, kuid samal ajal tuleks suurendada nende tegevuse sisulist kontrolli.

Madise vastas, et tema hinnangul on see õige lähenemine. "Julgeoleku- ja korrakaitseasutustel peavad olema vajalikud tööriistad üha keerukamaks muutuva
kuritegevuse ja Eesti riigi vastase tegevuse avastamiseks ning tõkestamiseks," sedastas ta. Samas rõhutas Madise, et mida ulatuslikumad ja tõhusamad on need volitused, seda tugevam ja sisulisem peab olema ka nende kasutamise üle tehtav kontroll.

"Kontroll peab olema tegelik ja tulemuslik ning korraldatud riigile jõukohasel viisil," märkis Madise. Tema hinnangul ei ole näilisel kontrollil väärtust, sest see
ei aita rikkumisi avastada ega suurenda avalikkuse usaldust. Samuti võib selline formaalne kontroll mõjuda halvasti ka kontrollitavate asutuste töömotivatsioonile.