Vastukaja välisministeeriumi ametnike tehnilisele otsusele teatada Euroopa Nõukogule, et kuna Eestis on eriolukord koos mitmete piirangutega ja seetõttu me sisuliselt taganeme inimõiguste konventsiooni osade punktide täitmisest, näitas, kui tundlik on vabaduste ja õiguste teema. Ka meie aja suurimas kriisis.

Eestis on alates 12. märtsist piiratud liikumist, piir on kinni, Saare maakond lukustatud, koolid, teatrid, muuseumid ja kaubakeskused suletud, haiglatesse ja vanglatesse ei lubata külastajaid, üle kahe inimese ei või koguneda. See kõik ei pruugi kokku käia inimõiguste konventsiooni mõttega ja võib-olla ka sättega. Igatahes on just siin põhjus, miks Eesti suursaadik saatis 20. märtsil Euroopa Nõukogu peasekretärile vastava teavituskirja. Tulevikku vaadates on see oluline ka võimalikele kohtuasjadele, kui need peaksid Eestist jõudma Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Eestis sellest Euroopa Nõukogu teavitamisest ei räägitud. Kuni väljaanne EU Observer kirjutas, et inimõiguste konventsiooniga tagatud õiguste piiramisest on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks teatanud inimõiguste küsitavad järgijad Armeenia ja Moldova, aga ka – üllatus, üllatus – Läti ja Eesti.

Muidugi puhkes Eestis poleemika, kas eriolukorra kehtestanud valitsus hülgab inimõigused ja kodanikuvabadused. Karmid piirangud kehtestanud Soome pole Euroopa Nõukogule sellist teadet saatnud, samuti teised Põhjamaad ja Euroopa Liidu suured – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia – nagu ka koroonast räsitud Suurbritannia.

Ei tea, võib-olla on õigus neil, kes ütlevad, et Euroopa demokraatlikud riigid ei taha või ei julge seda teha siseriiklikel põhjustel, kuna niisugune otsus mõjuks nende kodanikele isegi liikumiskeeldude ajastul liiga ehmatavalt.

Meie diplomaadid tegelesid samal ajal sajandi konsulaarkriisiga – üle poole tuhande Eesti kodaniku jäid sulguvate piiridega maailmas lõksu ja nende koju aitamine oli ametnikele tähtsam, kui üks tehnilisena näiv küsimus suhtluses Euroopa Nõukoguga. Välisministeeriumi poliitilise tasandi otsustajad olid aga – ilmselt korraks – kaotanud poliitilise lõhnataju ega selgitanud isegi otse peaministrile, mida ja miks nad teevad.

Õiguskantsler Ülle Madise rahustas seepeale, et kuni säilib sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalve, ei ole vaikiva ajastu kehtestamine ega muu põhiseaduserikkumine lubatud.

Hea teada.

Nagu on positiivne lugeda ka statistikaameti pressiteadet, et kavandatav inimeste liikumismustrite analüüs enne ja pärast eriolukorra kehtestamist toetub ainult anonüümsetele andmetele ja sideoperaatorite klientide privaatsus on jätkuvalt tagatud.

Statistikaamet vastas niiviisi siseminister Mart Helme sõnadele valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et karantiini määratud nakatunuid või nakatumise kahtlusega inimeste asukoha kontrollimiseks saab kasutada nende mobiiltelefonide positsioneerimist ja riigivõim arutab seda telekomifirmadega.

"Me ei kõhkle jõu kasutamisest," ütles siseminister selle järel, pidades silmas sunnimeetmeid ja trahve, "kui inimesed ignoreerivad oma kohustusi ja kuritarvitavad oma õigusi".

Ei kõla hästi. Teeb murelikuks. Sest seadus sellist lõdva randmega tehtud jälitustegevust praegu ei luba.

Nii võib aru saada nendest, kes tundsid muret Eesti teate üle taganeda inimõiguste konventsiooni osade sätete täitmisest.

Me tahame lihtsalt olla kindlad, et kui COVID-19 on seljatatud, läheb Eesti tagasi eriolukorra eelsesse vabaduste ja õiguste olukorda.