"Ma arvan, et see ettepanek, mida on Saksa kantsler ja Prantsuse president teinud, on kindlasti samm õiges suunas," ütles Ratas ERR-ile.

Laupäeval avaldasid plaani suhtes vastuseisu niinimetatud kasina neliku riigid Holland, Austria, Rootsi ja Taani, kes leidsid, et "võla ühiseks muutmist" ei tohi lubada ning pakkusid koroonakriisist enim kannatanud riikidele soodsalt laenu andmist.

Jüri Ratase sõnul Eesti nende riikide lähenemist ei toeta. "Tõsi on see, et on olemas Taani, Rootsi, Austria ja Holland, kes näevad, et see peab minema ainult ja ainult laenudeks. Sellega Eesti kindlasti nõustuda ei saa," lausus Ratas.

ERR küsis Rataselt, kas ta on nõus põhimõttega, et kui rohkem kannatanud Lõuna-Euroopa riigid saavad fondist raha, siis nad ei pea ise seda tagasi maksma, vaid seda makstakse tagasi Euroopa Liidu ühisest eelarvest.

"Ma arvan, et need aluspõhimõtted, kuidas see kokku lepitakse, on veel üsna toored. Neid ei ole kokku lepitud," vastas Ratas.

"Tuleb ära oodata homne (kolmapäevane - toim.) ettepanek Euroopa Komisjoni poolt, ehk siis hakkab ülemkogu sel teemal läbi rääkima. Täna on esimene indikatsioon, et ülemkogu saab ka juunikuu teisel poolel kohtuda silmast silma. Ma arvan, et see on väga mõistlik," kommenteeris Ratas.

Ratase koalitsioonipartner, rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et tema Saksamaa ja Prantsusmaa ühisfondi ideed ei toeta. Ka Keskerakonna teise koalitsioonipartneri Isamaa liige, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ei toeta seda mõtet.

Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron tegid 18. mail ettepaneku luua 500 miljardi euro suurune fond, et turgutada pandeemiast räsitud Euroopa Liidu majandust. Nende plaani järgi rahastatakse fondi turult Euroopa Liidu nimel laenates ning välja antud raha ei tule selle saajatel tagasi maksta.