Euroopa Komisjon avalikustas sel nädalal eelarvekava ja päästeplaani, mille eesmärk on majandus taas kasvule lükata. Plaan sisaldab muuhulgas 500 miljardi euro ulatuses otsetoetusi ja 250 miljardi euro ulatuses laene. Need summad lisanduvad tavapärasele seitsmeaastasele eelarvele.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson teatas, et Eesti jaoks tähendab komisjoni välja pakutud taastepakett 3,3 miljardit eurot lisandust EL-i eelarveettepanekule, mis on rohkem kui pool sellest summast, mis meil oli kasutada kogu käimasolevaks Euroopa Liidu eelarveperioodiks aastatel 2014-2020.

Paljud Eesti poliitikud sõltumata erakonnast ja mitmed liikmesriigid on olnud kavandatava majanduse turgutusplaani vastu. Peamine põhjus selleks on kartus, et suurem osa laiali jagatavast rahast läheb koroonakriisis kõige rohkem kannatada saanud Lõuna-Euroopa abistamiseks.

Lõuna-Euroopa on seni paistnud silma suure laenukoormuse ja üle jõu elamisega. Kardetakse, et see väga suur summa kulutatakse ära nii, et sellest ei saa loodetud kasu ning lõpuks maksavad need kulutused kinni kõik liikmesriigid solidaarselt, kas tulevikus suurenevate eelarvemaksete või uute maksude kaudu.

Ma ei hakka kirjeldama esitatud päästeplaani sisu ja võimalikku summade jagunemist riikide vahel, kuid selgitan, miks Eesti võiks olla Saksamaa-Prantsusmaa lükatava plaani toetajate hulgas.

Põhjala ei jää probleemidest puutumata

Kavandatava suuremahulise päästeplaani eesmärk on pöörata Euroopa majandus taas kasvule ehk saada koroonakriisi põhjustatud probleemidest võimalikult kiiresti üle.

Eesti majandus on Euroopa Liiduga tihedalt seotud ja seetõttu ei peaks meie abipaketi puhul keskenduma sellele, kui suure summa saab Eesti jagatavast rahast endale või kui palju me kunagi tulevikus peame Euroopa Liidu ühtsesse eelarvesse panustama.

Kui päästeplaan täidab oma eesmärgi, siis majanduse elavnemise kaudu on Eesti ühiskonna kasu suurem ja me suudame tulevikus vajadusel ka Euroopa Liidu ühtsesse eelarvesse rohkem panustada. Mida kiiremini muutub Eesti selliseks riigiks, mis euroliidu eelarvesse maksab rohkem, kui sealt tagasi saab, seda parem.

Muidugi saab väita, et Eesti majanduse seotus Itaalia või Hispaaniaga on väike. Lõuna-Euroopa majanduste kiire taastumine on kasulik eeskätt Euroopa suurtele majandustele Saksamaale ja Prantsusmaale, mis päästavad Euroopa riikide ühiselt võetud suure kohustusega enda ettevõtteid ja pankasid.

Tegelikult on ka Eesti huvides, et Saksamaa majandusel läheks hästi. Oleme küll geograafiliselt Hispaaniast ja Itaaliast kaugel ja Eesti ärid on põimunud eeskätt Skandinaaviaga, kuid on vale eeldada, et probleemid Euroopa suurte majandustega jätaksid Põhjala puutumata.

Kui itaallane või hispaanlane suudavad rohkem tarbida, siis on see kasulik paljudele Eesti ettevõtjatele, kes erinevaid kaupu ja teenuseid ekspordivad. Eestlaste säästud on valdavalt eurodes ja see tähendab, et on Eesti inimeste huvides, et eurotsoon püsiks tugev.

Vaba liikumise väärtus

Koroonakriisi negatiivsete mõjude üks suur põhjus on olnud suletus. Inimeste vaba liikumine euroliidu sees on takistatud ja sellepärast kannatavad mitmed olulised majandussektorid.

Koroonakriis näitas ära, kui oluline väärtus see vaba liikumine tegelikult on, ehk erinevate piiride ja ka Euroopa siseste riikide gruppide moodustamise asemel on palju kasulikum, kui Euroopa Liidus oleks võimalikult vähe erisusi. See ei puuduta ainult reisimist, vaid ka näiteks maksupoliitikat. Euroopa majandusel oleks tohutult võita, kui liikmesriikide maksupoliitika ühtlustuks ja lihtsustuks.

Ja veel üks argument. Praegu vajab suuremat tuge Lõuna-Euroopa. Järgmise kriisi ajal võib-olla Põhjala või Balti riigid. Kui me nüüd ütleme osadele liikmesriikidele, et olete ise oma probleemides süüdi ja astuge parem Euroopa Liidust välja ning loobuge eurost, siis viskame õhku bumerangi, mis varem või hiljem võib Eestit valusalt tabada.

Ja kui nüüd tulla tagasi kommentaari alguse juurde, siis ka Eesti saab sellest päästeplaanist Euroopa Liidu mõistes küll väikese tüki, aga see tükk on piisavalt suur, et aidata Eestis teha ära mõned olulised muutused. Ja ikkagi, palju suurem kasu Eestile tuleb sellest, kui see päästeplaan aitab kogu Euroopa Liidu ühisturu kiiresti tagasi kasvule pöörata.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.