Mart Helme, kas EKRE europarlamendi saadiku Jaak Madisoni eilne üleskutse teha Eestis referendum, kui valitsus otsustab minna Prantsuse-Saksa ettepanekutega võtma Euroopa ühislaenu, oli soolo või olete seda ka tõsiselt EKRE-s arutanud?

Ei, pean tunnistama, et seda ei ole arutatud ja kogu see informatsioon on muidugi värske ja eks Jaak Madison tegi oma kiire analüüsi, mis tema arvab. Ega tegelikult see Macroni-Merkeli ettepanek on ka ju mõnes mõttes soolo, sest niisugust olukorda, kus Euroopa Liit võtab laenu, ei ole [olnud]. Missugused mehhanismid seal siis on, missugused kohustused riikidel saavad olema, missugused õigused riikidel saavad olema, missugune saab olema selle rahajagamise võti, need on ju kõik praegu täiesti selgusetud asjad.

Ma arvan, et ei teata isegi komisjoni pool täpselt, mis see lõplik produkt on, mis riikidele lauale pannakse ja ammugi ei tea siis liikmesriigid täpselt ja ka Eesti vabariigi valitsus ei ole seda teemat arutanud.

Võin täpselt samamoodi öelda ka peaministri kohta, et peaministri avaldus, et see on samm õiges suunas, on soolo, sest valitsus ei ole seda arutanud.

Kas see küsimus on EKRE jaoks põhimõtteline küsimus, et see on see asi, milles te järele anda ei kavatse?

Ta on tegelikult terve Eesti rahva jaoks põhimõtteline küsimus, ta on tegelikult kogu Euroopa Liidu jaoks põhimõtteline küsimus. See tähendab seda, et järgmine samm saab olema Euroopa ühtsete maksude kehtestamine. See tähendab sisuliselt liikmesriikide finantsiseseisvuse likvideerimist suhteliselt lühikese aja jooksul. Nii et see ei ole mitte ainult selle valitsuse jaoks kriitiline küsimus, ta on terve EL-i ja kõikide liikmesriikide jaoks kriitiline küsimus.

Ma ei ruttaks sündmustest ette, aga selge on see, et meie suhtumine Euroopa föderaliseerimisse on olnud kogu aeg väga negatiivne ja see ettepanek selles valguses kahtlemata meile ei sobi.

Kas siin on olemas ka mingisugune kauplemisruum, et kui meie põllumajandustoetused tõstetakse samale tasemele, mis on läänepoolsete vanade, rikaste liikmesriikide toetused, siis võiksime põhimõtteliselt selle asjaga nõustuda?

See on jällegi niisuguste euroföderalistide poolt välja pakutud lohutusauhind. Tegelikkus on ju niisugune, kui see otsus praegu läbi läheb, siis otsustab tulevaste põllumajandustoetuste, aga ka igasuguste muude toetuste üle mitte enam liikmesriikide esinduste kollektiivorgan, kõikide ministrite nõukogude ja ülemkogude näol, vaid selle üle otsustab Euroopa Komisjon juba.

Täna võivad nad meile anda täistoetuse põllumajandustoetuste osas, aga homme võib-olla otsustatakse, et kusagil seal oli põud ja kusagil seal oli üleujutus ja kusagil seal oli maavärin ja seetõttu nüüd tuleb teha ümberjagamise võti ja kannatanutele tuleb rohkem anda ja teistelt ära võtta. See ongi see finantssuveräänsuse lõpp, mis koidab praegu Merkeli ja Macroni ettepaneku näol.

See ei ole mitte lihtsalt mingisugune üksik bürokraatlik küsimus, vaid see on väga põhimõtteline riikliku suveräänse ja riikide suveräänse majandamisõiguse küsimus ja sellest vaatevinklist on Jaak Madisonil tuline õigus. Seda ei saa otsustada ükski peaminister üksinda ja isegi kahtlane, kas parlament on pädev niisugust äärmiselt põhimõttelist ja pikaajalise mõjuga otsust langetama.

Me räägime ju ikkagi miljarditest eurodest ja võimalikest laenukoormustest liikmesriikidele – maksumaksjatele. Räägime sellest, et meie saadav jääb tõenäoliselt oluliselt lahjemaks, kui saame kümnete miljonite eest, võib-olla sadade miljonite eest aastas seniseid eurotoetusi vähem ja siis saame kümmekond miljonit või ka mõnikümmend miljonit põllumajandusele juurde. Need ei ole ju võrdväärsed asjad kaalukaussidele panna.

Siin on väga põhimõttelised küsimused. Ma ei tahaks selles mõttes kõlada ka liiga resoluutselt, tingimused on ju praegu täiesti lauale panemata. Ootame ära need tingimused, ootame ära selle pakkumise. Näeme ju Euroopa Liidu toimimise mehhanismist väga tüüpiliselt seda, et palju küsid, vähe saad. Kõigepealt pannakse midagi lauale, mis pooltel liikmesriikidel harja punaseks ajab ja siis hakatakse tasapisi timmima, kuni jõutakse mingisuguse kõigile vastuvõetava lahenduseni.

Ka antud juhul võib see nii minna. Ega siis Eesti ei ole oma kahtluste ja kõhkluste ja vastasseisuga üksinda, vähemalt pooled liikmesriigid ütlevad, et ettepanek sellisel kujul ei sobi ja hakkavad tegema siis omapoolseid kompromissettepanekuid. Kogu lugu on liiga toores, et praegu anda lõplikku hinnangut.

Neli põhjapoolset Euroopa Liidu liikmesriiki on teinud omapoolse ettepaneku, et kuna lõunapoolsed riigid on hädas ja neid ähvardab kollaps, siis neile võiks anda laenu, aga laenu maksavad tagasi lõunaeurooplased, mitte Euroopa Liit tervikuna. Kas see variant teile sobiks?

See on spekulatiivne variant ja Kreeka puhul me nägime, et tegelikult maksid kõik tagasi ja raha voolas Saksa pankadesse. Näen ka siin, et Saksa-Prantsuse suured pangad on need, kes tõenäoliselt on selle laenu andjad ja käendajad ja see tähendab seda, et üle Euroopa puhutakse raha siis kahte Euroopa Liidu kõige rikkamasse riiki.

Eelmise kriisi pealt võtsid kõige jämedama vorsti sakslased, näen ka praegu samasugust mustrit. Ma ei pea seda solidaarseks ja õiglaseks mustriks, kellegi häda ära kasutades rikkaid veel rikkamaks teha ja vaeseid veel vaesemaks teha. Võib ju solidaarsusest rääkida, aga kes natuke vorstitegemise mehhanisme tunneb, seda ajab see lihtsalt naerma.

Seda kartust teil ei ole, et lõunapoolsed riigid tõesti vajuvad kokku ja pärast tekib majanduskahju, kui firmad kukuvad kokku, et küll nad saavad hakkama?

Absoluutselt ei muretse, sest itaallased on väga selgelt öelnud, et kui niisugune momentum tekib, siis nad lähevad tagasi oma rahvusvaluuta peale ja päästavad sellega oma majanduse. Näen siin väga selgelt Saksamaa soovi päästa ainult mitte oma pankasid, kes on suures osas laenuandjad ka praegu raskustesse sattunud Lõuna-Euroopa riikidele, vaid päästa ka eurot ja eurotsooni tervikuna.

Neid kihistusi on oluliselt rohkem kui meile propagandistlikult välja pakutakse. Tavakodanikule, kes käib hommikust õhtuni tööl või koguni kes üldse tööl ei käi, sest on töö kaotanud, on see vorstitegemine, ega kodanik sellest vorstitegemise mehaanikast aru ei saa. See ei ole aus mäng, ütleme niimoodi.

Meieni on jõudnud kuuldused, et valitsus arutab Schengeni kodanike lubamist või mittelubamist Eestisse. Üks variant on lubada Schengeni kodanik juunikuust Eestisse, kui nad jäävad 14 päevaks karantiini või lubada neil linna peale minna, kui on olemas paber, mis tõendab, et nad on koroonanegatiivsed. Pakutakse ka varianti, et nad võivad teha testi lennujaamas. Kas see vastab tõele?

Niisugused lähtepunktid aruteluks on olemas, tõesti. Missuguste tulemusteni arutelu jõuab... Seal kõrval on ka tabel kõikide Schengeni ja kolmandate riikide nakatumiste 100 000 elaniku kohta jne. Seal kõrval on ka teised tabelid ja meil on konsultatsioonid peetud ja jätkuvalt pidamisel teadlastega, sealhulgas on väga mõtlemapanevaid tabeleid välja pakkunud professor Fischer.

Siin on väga tõsiste riskidega tegemist, ühelt poolt tahaksime näha, et meil majanduse elavnemine toimuks ja toimuks võimalikult kiiresti. Turismisektor ja majutus-toitlustus ainult siseturismi peal priskelt elada ei saa.

Teisest küljest, kui esitame küsimuse, et hea küll, kui teeks kaks kena suvekuud, kus turistid tulevad, aga september-oktoober tuleb koroona tagasi ja majandus saab veel karmima löögi. Need on need arutelu lähtekohad ja sellest tulenevalt kergekäeliselt otsuseid ei langetata.

Kõige keerulisem olukord on Suurbritannias ja Rootsis. Kas Tallinki mõte kodulehel müüa laevapileteid 15. juunist on põhjendatud?

Eks meil Air Baltic müüs ka pileteid ja kuulutas välja sihtkohti. Firmad püüavad valitsust panna teatud surve alla. Ma ei ütleks, et see on kõige korrektsem tegevus, otsuseid ju veel ei ole. Valitsuses näen väga selgelt, kuidas on teatud küsimustes teatud ministrid väga selged lobistid oma valdkonna ettevõtete või suundade osas. Seal on teised ministrid, kelle valdkonda need asjad ei puuduta ja nad on kainestav hääl. Ma ei taha täna küll öelda ühegi otsuse kohta, et see homme tuleb või seda otsust homme ei tule.

Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-ile antud intervjuus, et ta mõistab, et KAPO poolt n-ö märgistatud välistudengid, kes tulevad probleemsetest riikidest, kus on mured islamiterrorismiga, et need inimesed ei ole tegelikult meile teretulnud. Kas siseminister on kindel, et 1. septembrist meil kolmandate riikide tudengid kõrgkoolipinki ei istu?

Eks see oleneb ju riikidest. Ka Venemaa on ju koroonakatastroofi riik, sama võime öelda Ukraina kohta. See maasikakasvatajate kisa, mida suuresti teeb nende poolt palgatud lobifirma, ei arvesta absoluutselt sellega, mis on nende riikide tervishoiusüsteemi võimekus ja tervishoiusüsteemi ja valitsuste tahe selle küsimusega tegeleda, et asi kontrolli alla saada.

Kui me Schengeni riikidest hakkame turiste ja reisijaid Eestisse laskma ja toome uuesti haiguse siia ja paneme uuesti Saaremaa või Tallinna karantiini, siis võib-olla juhtub sama kolmandatest riikidest pärit tudengitega. Venemaa on kõigele lisaks mitte ainult ortodokslik, vaid ka islamiriik. See unustatakse meil tihti ära, kõige kiiremini kasvav elanikkonna grupp Venemaal on moslemirahvaste esindajad.

Venemaal on umbes 20 protsenti rahvastikust moslemid. Arvata, et nendest kedagi siia ei tule, on täiesti väär, ikka tuleb küll. Ma olen neid numbreid näinud ja kõigele lisaks avalikkus ei tea seda, ma ei hakka ka täpseid numbreid ütlema või täpseid riike nimetama, aga on islamiriike, kes väga heldekäeliselt finantseerivad siin islamiringkondade tegevust.

See pilt ei ole jälle nii lihtne nagu seda propagandistlikult püütakse kajastada, et Helme paneb võõrtudengite ees ukse kinni. Mina ei pane mitte millegi ega kellegi ees ust kinni, mina lähtun riigi pikaajalistest huvidest. Riigi pikaajalistes huvides ei ole tugeva, hästi organiseeritud, hästi finantseeritud islamikogukonna teke, sest me näeme, et sellega kaasnevad teatud ohuriskid.

Kindlasti ei soovi Eesti inimesed, et islamiterrorism jõuaks ka Eestisse ja et neil on pidepunktid, keskused, mille kaudu seda koordineeritakse ja finantseeritakse. Seda kindlasti ükski Eesti inimene ei taha. Aga õpirändega seoses on see teema täiesti olemas. Nii palju ma ütlen, täpsustamata kõiki üksikasju.

Mis puudutab üldse kogu seda õpirännet, siis, vabandust, aga suur osa mustalt töötavatest inimestest on üliõpilased, kes teevad mingeid otsi siin, seal ja kolmandas kohas. Ja jällegi, eestlane on selline liberaalne inimene, võib öelda, et aga mis see meisse puutub, las nad elavad, las nad teevad. Aga ärge siis küsige sotsiaalsete toetuste tõstmist ja riigipoolseid kohustuste täitmisi, kui meil maksud jäävad laekumata.

Musta tööjõu tõttu jäi möödunud aastal laekumata 32 miljonit eurot, aga tegelik summa on ilmselt oluliselt suurem, sest see on see summa, mida suutis tuvastada oma hinnangute põhjal maksu- ja tolliamet. Tegelik summa on kindlasti oluliselt suurem, ma ei oska teile öelda, kui palju suurem, aga kindlasti suurem.

Nii et propagandistlikult võib iga küsimuse hästi lihtsalt esitada ja näidata näpuga kellegi peale, et see on süüdi, tema ei lase inimestel elada. Aga kui me asjale sisse vaatame, siis näeme, et tegelikult on vastupidi. Nende piirangute kehtestamisega laseme Eestil elada.

Kui koroonaolukord lubab, siis Soome ja teiste Euroopa Liidu riikide üliõpilased saavad 1. septembrist meil alustad, aga ida poole jäävad piirid kinni?

No ütleme kolmandad riigid, see ei ole ainult ida. Meil on ju arvestatav kontingent Aasia riikidest ja mustalt mandrilt. Aga mis puutub Soomesse, siis Soome on üsna kriitiline meie kiire koroonajärgse liberaliseerumise juures ja Soome on palju konservatiivsem oma inimeste välja laskmisel, kartes, et nad toovad uuesti haiguse kuskilt sisse. Nii et me ei oska öelda, mis seis meil sügisel on ka Soome tudengitega.

Kas te põhimõtteliselt ei ole valmis kaaluma maasikakasvatajatele erandit selleks suveks? Maasikakasvatajatel olid plaanid tehtud, siis tuli koroona ja nüüd nad on hädas. Võib-olla see suvi lasta veel välismaalastel meil korjata, aga siis tõsiselt vaadata ikkagi, kas peame olema odava tööjõuga oma majandust kasvatav riik?

Kui me ühe korra erandi teeme, siis tullakse ka järgmisel. Siin erandi tahtjad on ju ukse taga, kes kõik kurdavad, et nende ärimudel lendab nüüd vastu taevast. Kui Eestis on majanduses tööjõuga niisugune probleem, et me ei saa maasikaid korjata ilma ukrainlasteta, me ei saa lüpsta ilma ukrainlasteta, me ei saa keevitada ilma ukrainlasteta, me ei saa ehitada ilma ukrainlasteta, me ei saa enam haiglaid teenindada ilma Ukraina õdedeta, siis on kusagil midagi väga-väga viltu läinud. Siis on kogu meie tööjõupoliitikas ja kogu meie sotsiaalsete tagatiste poliitikas ja kogu meie maksupoliitikas midagi väga-väga valesti ja sellega tuleb tegelema hakata.

Mis puudutab neid maasikanoppijaid, siis just sel suvel on meil probleem koroonaga. Sel suvel on Ukraina nende riikide hulgas, kus koroona nakatumise tulemused on isegi ametliku statistika kohaselt meile vastuvõetamatult kõrged.

Üks koht, kust saaks kindlasti tööjõudu juurde, on need samad kooliõpilased, kes suvel puhkavad. Lapsevanemana ise vaatan, et need reeglid, mis meil praegu lubavad lastel töötada, on väga ranged. Ei tohi teha rasket füüsilist ja vaimset pingutust nõudvat tööd, on tundide piirangud ja nii edasi. Kas midagi selles valdkonnas ei saaks kiiresti teha, anda lapsevanematele õigus otsustada?

Jah, põhimõtteliselt olen nõus ja mõtted selles suunas liiguvad. See n-ö tööampsude temaatika oli möödunud nädalal valitsuskabinetis ka teemaks. See puudutas küll töötuid ja töötute tagatisi seoses sellega, et kui nad mingit tööd lähevad tegema, siis kui pikalt nad võivad teha ilma töötustaatust kaotamata. Õpilastega seoses on teema jutuks olnud, aga mingite konkreetsete lahendusteni pole jõudnud.

Ma koos maaeluministriga tahaksin küll siin rohkem gaasi peale anda, et sellega edasi liikuda. Kas me sel suvel jõuame? Ma ei tea, võib-olla jõuame. Ma ei oska öelda, ma ei julge anda mingit juriidilist ekspertiisi, mis asja on vaja teha juriidilises plaanis, et pärast ei oleks meil lõputult kohtukaasusi seoses sellega, et keegi lõi varba ära või kellelgi tekkis mingi muu probleem. Need asjad on vaja lahendada, ma kardan, et need võtavad rohkem kui kuu aega.