Jürgen, Kookmaa, Kerikmäe: kratiseadus pandi ootele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Riigikogu istung Autor/allikas: Erik Peinar/ riigikogu kantselei

Kratiseaduse projektiga edasi minnes tuleb võtta fookussesse lahendused, mis toetaksid krattide toimimist. Eesti kuvandit ei saa toestada lihtsalt avangardse seaduse kehtestamise faktiga, kirjutavad advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat Liisi Jürgen, advokaat Tea Kookmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Tanel Kerikmäe.

Justiitsministeerium alustas mõnda aega tagasi tehisintellekti regulatsiooni ehk nn kratiseaduse väljatöötamist. Hiljuti andis ministeerium aga teada, et regulatsioon vajab sügavamat analüüsi ning esialgu jääb kratiseadus ootele.

Justiitsministeerium küsis kratiseaduse osas kommentaare erinevatelt huvigruppidelt. On positiivne, et mitmetahuline õiguslik problemaatika puudutas paljusid eksperte ja arvamusi ja ettepanekuid laekus hulgaliselt.

NJORD Advokaadibüroo koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudiga esitas samuti seaduse väljatöötamiskavatsuse osas oma kommentaarid, juhtides tähelepanu aspektidele, mida tuleks loodava õigusakti puhul põhjalikult läbi mõelda, viidates muuhulgas juba 2019 riigikantselei poolt tellitud professor Tanel Kerikmäe uurimisgrupi järeldustele ja Euroopa Liidu tasandil toimunud arengutele.

Mõne päeva eest tegigi ministeerium teatavaks, et plaanis on oodata ära Euroopa Komisjoni ettepanek tehisintellekti regulatsiooni osas ning seejärel otsustatakse, kuidas edasi ja kas kõikehõlmav kratiseadus on otstarbekas. See on näide edukast kaasamispoliitikast, kuivõrd ministeerium võtab arvesse mitmete huvigruppide poolt soovitatut, et kõnealuse õigusaktiga ei tohiks kiirustada, vaid tuleks süveneda tehnoloogiaõiguse ekspertide teostatud analüüsi ja ära oodata Euroopa Komisjoni poolt kavandatav.

Loodetavasti ühine arutelu kratiseaduse osas jätkub, et valmiks läbimõeldud ja selge eesmärgiga õigusakt ja/või õigusaktide muudatused erinevates valdkondades.

Ülereguleerimise ohtu ei tasu alahinnata

Oluline on arvesse võtta, et õigusakt ise ei ole garantii, et tehisintellektil baseeruvatel tehnoloogiatel saab olema soodne keskkond.

Ainuüksi seadus ei taga soodsa keskkonna või vajaliku infrastruktuuri olemasolu krattidele.

Seaduse väljatöötamiskavatsust kommenteeris ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, kes rõhutas, et läbimõtlemata ja tasakaalust väljas olev seadus võib tekitada hoopis segadust ning viia üle reguleerimiseni, millel on innovatsiooni pidurdav mõju. Kuna tegemist on uue olulise valdkonnaga, mida reguleerida, tuleb alustada seaduse eelnõu kontseptsioonist ning põhilises kokku leppida.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on märkinud, et tervikpilti aitavad kujundada näiteks võrgu- ja infosüsteemide direktiivi ülevaatamine Euroopa Liidus või avaandmete tegevuskava koostamine Eestis.

Tehisintellektil põhinevad agendid vajavad infosüsteemide valmisolekut, et nad toimida saaks. Siin on heaks näiteks avaandmete kättesaadavuse küsimus ja samuti kohtulahendite andmebaaside nn kinni keeramine, mis oleksid samuti takistused tehisintellekti kasutamisel teatud valdkondades.

Kratiseaduse väljatöötamiskavatsuses jäi ebaselgeks, mis on loodava seaduse eesmärgiks – kas ainult see, et tehisintellektil baseeruva tehnoloogia arendamine ja kasutamine on lubatud? Samas, ka hetkel kehtiv õiguskord ei keela tehisintellekti kasutusele võtmist. Loodav õigusakt peab lahendama kitsaskohti, mitte olema deklaratiivse sisuga.

Ainult õigusaktist ei piisa

Kratiseaduse edasisel väljatöötamisel tuleb arvesse võtta, et riik ei saa luua vastuolulisi õigusakte ja teha vastuolulisi toiminguid. Kui poliitiline suund on võetud avatusele, mida on vaja ka krattide toimimiseks, tuleb avatuse põhimõttest lähtuda kõigis asjakohastes valdkondades.

Kratid vajavad oma toimimiseks ligipääsu andmetele. Andmeturg on suurim turg maailmas ja andmeid käsitletakse juba ammu eraldi ressursina, millele saab lähtuvalt andmete kvaliteedist juurde panna konkreetse hinnasildi.

Siin tuleb märkida, et Eesti riigi digikuvandiga ei lähe kuidagi kokku, et avalike andmebaaside kasutamine on tehnoloogiavaldkonna ettevõtete jaoks takistatud, eriti veel olukorras, kus Euroopa Liit on võtnud selge suuna, et sellised andmed peavad olema kõigile võrdselt kättesaadavad.

Vastuolulise tegevuse tulemusel võib riik põhjendamatult kulutada maksumaksja raha, tehes lühiajalisi otsuseid, aimates seejuures, et mõne aasta pärast tuleb vastupidiselt toimima hakata.

Kratiseaduse projektiga edasi minnes tuleb võtta fookussesse lahendused, mis toetaksid krattide toimimist. Eesti kuvandit ei saa toestada lihtsalt avangardse seaduse kehtestamise faktiga. Läbimõeldus ja õigusriikluse põhimõtetest lähtumine on oluline nii krattide kasumlikkuse kui ka meie digiriigi kuvandi mõistes.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: