Tihti kohtab suhtumist, et ühiskonnale tagasi andmine on miski, mida ettevõtja teeb oma suuremeelsusest ning alles siis, kui aktiivsem äriarendus juba seljataga. Tegelikult aga kuulub aktiivne ühiskondliku vastutuse võtmine tänases kompleksses Eesti majanduses lahutamatult eduka ettevõtluse juurde.

Kes ei võta ise vastutust laiemate ühiskondlike murede kordategemise eest, sellel ei lähe veidi pikemas vaates ka äriliselt hästi. Esmapilgul otsekui heategevuslik ühiskondlik aktiivsus on tegelikult kriitiline eeldus, et ettevõte saaks kasvada või üldse edasi kesta.

Poliitikul on vaja juhiseid

Kahtlemata on majanduskeskkond, haridus, energeetika ja nii edasi tähtsat teemad, kuid nende aina paremini korraldamiseks on ju poliitikud? Miks peaks tavaline ettevõtja end nendega vaevama?

Vastus on lihtne: ka poliitikud on inimesed ning tihti lihtsalt ei tunnetata, mis on suurimad pudelikaelad. Vastavaks ministriks saamine ei anna ju kellelegi üleöö ligilähedaseltki sama sügavat valdkondlikku kompetentsi nagu aastad või aastakümned praktilist kogemust.

Siit paistabki karm tõde, et kui ettevõtja ei selgita avalikult ja järjepidevalt oma sektori vajadusi, ei vii poliitikuid murekohtadega kurssi ega tegele skeptikute veenmisega, siis poliitikutel lihtsalt ei ole parimagi tahtmise korral elulist arusaama, mis otsuseid nad peaks langetama.

Minister otsustab olulisi asju ise või viib valitsusse otsustamiseks, aga kui minister ei tea, mida üldse on vaja otsustada, siis jääb see tegemata. Selle teadlikkuse tekitamise võim ja sellega ka kohustus on ainult ettevõtjal endal.

Parimate värbamisel loeb maine ja tuntus

On ka teine ja vähemalt sama tugev põhjus, miks iga ettevõtja peaks võtma laiemat ühiskondlikku vastutust selle eest, et tema tegevuspiirkond või ka kogu Eesti areneks. Nimelt, keda sa tahad näha oma ettevõttes täna ja homme töötamas? Aga ülehomme, kui sa ise võib-olla enam ei jaksa või soovi?

Tõsiselt pädevaid inimesi on igal alal ja tasemel vähe. Rahaliselt võrdsete pakkumiste korral minnakse tööle sinna, kus on tunda, et tegu on ägeda ja suuri asju tegeva organisatsiooniga. Vastutustundlikud tahavad töötada koos vastutustundlikega. Tipptegijad mõtlevad hoolega, mis kuvandiga ettevõtteid nad oma CV-sse võtavad. Lapsevanemad hindavad kriitiliselt, milliseid valdkondi ja tööandjaid tulevastele talentidele soovitavad.

Sealjuures ei pea ettevõtja ühiskondlik vastutus väljenduma tingimata riigi tasandil kitsaskohtade klaarimises. Sama oluline on panustada ka oma kohaliku kogukonna jaoks elukeskkonna paremaks tegemisse.

Kogukonda panustamine tähendab tegelikult oma töötajate töövõimesse ja lojaalsusse panustamist. Kui tajutavalt tänu tööandja toetusele paraneb töötajate, nende perede ja teiste kohalike elanike elukeskkond, kasvab sellest nii töötajate motivatsioon kui ettevõtja autoriteet näiteks suhtluses kohaliku omavalitsusega.

Tervikuna võiks iga ettevõtja tajuda, et kui ta panustab laiemalt kui ainult otseselt oma majandustulemusse, siis ta loob kuvandi ja positsiooni, millega nii otsustajad kui ka laiemalt kogu ühiskond tahavad arvestada. Kes ühiskonnale annab, seda ollakse varmamad kuulama ja tema juurde tulema. Kitsalt oma mätta otsas elavate juhtidega ettevõtted on pigem määratud hääbumisele.