Väli rääkis saates sellest, et Ukraina kolmas armeekorpus on Lõmani kandis teinud märkimisväärseid edusamme okupeeritud alade vabastamisel.

"Nii see tõesti on, kuigi tegemist on selle operatsiooni lõpufaasiga, sest ettevalmistustööd kestsid päris pikalt, mitu kuud. Aga tagajärg on tõesti see, et tegemist ei ole mitte sellise kohaliku tähtsusega taktikalise eduga, vaid võib öelda, et ka operatiivtasandil on saavutatud päris korralik eduseis," lausus Väli.

"Tegemist on väga pikalt ette valmistatud ja planeeritud operatsiooniga, milles on isegi mitmeid päris uudseid elemente. Näiteks kasutati väga palju mehitamata süsteeme nii õhus kui maal ja saavutati midagi, millele väga ei loodetud – ehk siis suudeti tegevusega pimestada Venemaa juhtimissüsteeme. Oldi niivõrd edukad droonide tõrjumisel, et Venemaa oli sunnitud oma Rubikoni üksused, ehk siis ühed kõige paremini varustatud, välja õpetatud ja kogenud Vene drooniüksused üldse, lahinguruumist välja tõmbama. Tagajärg oli see, et kaotati juhtimissüsteemid, silmad ja kõrvad ning Ukraina suutis tagasi võtta päris märkimisväärses koguses okupeeritud territooriumi. Nii et väga edukas operatsioon," rääkis Väli.

Väli sõnul räägivad erinevad allikas, et Ukraina võis tagasi võtta 125 kuni 250 ruutkilomeetrit.

"Kui uskuda Sõjauuringute Instituudi kaarti, siis ala, mis tagasi võeti, selle laius on seal kusagil suurusjärgus 25 pluss kilomeetrit ja sügavus on 30 ja võib-olla ka natukene peale kilomeetrit. Nii et sellega võeti kindlustatud joonele surve põhjatiivalt ära. Nii et tegemist on ikkagi minu arvates väga eduka operatsiooniga. Ma ei oska nüüd päris täpselt öelda, kas nüüd täies ulatuses jõuti jõeni välja, aga mingis osas kindlasti. Nii et loodetavasti seal jääb kaitse pidama ja ma arvan, et mõlemad pooled praegu tegelikult valmistuvad juba talviseks hooajaks," lausus Väli.

Väli rääkis, et sama valemit alade tagasi võtmiseks saaks Ukraina kasutada mujal rindelõikudes.

"Ukrainlased tegelikult alustasid kaugelt-kaugelt rindejoone tagant, kus nad lõikasid ära ja purustasid Venemaa logistika ning lõikasid ära varustusteed. Siis liikusid rindejoonele lähemale, pimestasid juhtimissüsteemid ja tegid kõike selleks, et Venemaa ei suudaks oma lennuvahendeid kasutada. Ja alles siis, kui see oli saavutatud, toodi peale jalaväeüksused, mis läksid sisse ja hakkasid likvideerima venelaste tugipunkte. Nii et selline muster – kaasaegses droonisõjas, mis toimib – on kindlasti selline, mida hakatakse matkima ja järele tegema. Võib-olla üks nüanss veel: näiteks sellise uudsema asjana, mida tehti, lennutati suuremate droonidega kohale maismaadroonid, mis ründasid Vene tugipunkte," rääkis Väli.

Samas ei välista Väli ka seda, et venelased sellisest ukrainlaste pealetungis õpivad.

"Kui me vaatame, kas taktikalisi protseduure või tehnoloogia arengut, siis see sõda ongi olnud selline, et üks sõdiv pool mõtleb välja midagi uudset, katsetab seda, saavutab edu, mõne aja pärast leiab vastane vastumeetmed ja siis on see edu jälle läinud. See kindlasti jätkub samamoodi. Ma toon siin värskema näitena näiteks selle, kui Venemaa hakkas tootma reaktiivmootoriga Gerane ehk siis selliseid Šahedi analooge. Ukrainlastel oli alguses tõsine probleem, sest püüdurdroonid olid aeglasemad ja nad ei suutnud neid alla tuua. Tänaseks on juba leitud vastumeede ja kui me vaatame nüüd statistikat lahingupildis, siis juba suudetakse – nii et ka need reaktiivdroonid on tänaseks ukrainlaste poolt vastumeetme saanud," ütles Väli.