"Pekingi laenutingimused olid ebatavaliselt ranged, mis seadsid Hiinale laenude tagasimaksmise esmatähtsaks. Samal ajal keelati laenuvõtjatel kasutada teisi võlausaldajaid, et oma laene restruktureerida," teatas aruanne.

Kõik lepingud alates 2014. aastast sisaldasid kaugeleulatuvaid konfidentsiaalsusklausleid. Mitmed lepingud avaldasid mõju laenuvõtjariikide sise- ja välispoliitikale. Nende hulka kuulusid maksejõuetust piiravad klauslid. See keelas laenuvõtjatel igasuguse tegevuse, mis Pekingi hinnangul kahjustaks Hiina huve.

"100 analüüsitud lepingust olid 30 protsenti sellised, mis nõudsid laenuvõtjatel võla tagasimakseks spetsiaalne pangakonto loomist. Panga valik, kus konto loodi, pidi samuti saama Hiina heakskiidu," teatas uuring.

Ligikaudu kolmveerand lepingutest sisaldab tingimust, et laenuvõtja ei tohi koostööd teha Pariisi klubiga. 

Pariisi klubi on võlausaldajate rühm, kelle ülesanne on leida kooskõlastatud ja jätkusuutlikke lahendusi võlgnikriikide makseraskustele. Klubi sai alguse 1956. aastal kui Argentina nõustus Pariisis kohtuma avalike võlausaldajatega.

Hiina ei ole Pariisi klubi liige.

2020. aastal allkirjastas Peking kaks G20 algatust, et tegeleda arengumaade kasvavate võlakohustustega. Algatusi viivad ellu Pariisi klubi, IMF ja Maailmapank, selle käigus kasutatakse Pariisi klubi konventsioone, mis näeb ette kõigi võlausaldajate võrdset kohtlemist.

"AidData aruande tulemused näitavad, et Hiina tegevus on selgelt vastuolus kohustustega, mis nad võtsid G20 algatuse allkirjastamisel," ütles Globaalse Arengu Keskuse vanemteadur Scott Morris.

ÜRO ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatasid juba eelmisel aastal, et arengumaades võib tekkida võlakriis.