Eesti liitus kahe avaldusega, milles taunitakse Hiina käitumist koroonakriisis
Eesti osales lisaks USA ja selle 13 liitlase ühiskirjale ka Euroopa Liidu riikide ühispöördumises, milles avaldatakse toetust Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tegevusele koroonaviiruse lätete uurimisel ning kaudselt kritiseeritakse Hiinat selle takistamise eest.
"Lisaks USA algatatud regioonideülesele kirjale ühines Eesti ka EL-i ühiskirjaga. Mõlema avalduse eesmärk oli avaldada toetust WHO-le, rõhutada edasise rahvusvahelise koostöö vajalikkust ja juhtida tähelepanu missiooniga seotud kitsaskohtadele," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Angelika Lebedev ERR-ile.
"Me ühineme jagatud murega seoses WHO Hiinas koostatud raportiga," on öeldud USA ja selle liitlaste, teiste seas Suurbritannia, Kanada, Jaapani ja Lõuna-Korea avalduses. Avaldus kutsus Hiinat tagama täit juurdepääsu koroonapandeemia alguse asjaolude uurimiseks.
"Väljendame siinkohal oma toetust teaduspõhisele, läbipaistvale ja sõltumatule WHO juhitud globaalsele uuringule SARS-CoV-2 algpõhjuste kohta, milles õigeaegne ligipääs andmetele ja välitöödele mängivad kriitilist rolli," öeldakse Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) poolt liikmesriikide nimel tehtud avalduses. "Avaldades kahetsust uuringute hilise alguse pärast, ekspertide kohalejõudmise viibimise ning nende piiratud võimaluste üle koguda proove ja asjakohaseid andmeid, leiame, et nende senine töö ja avaldatud raport on oluline esimene samm," lisavad 27 liikmesriiki.
WHO rahvusvaheline uurijaterühm saabus Hiinasse Wuhani piirkonda jaanuari keskel, kuid missiooni algus viibis, kuna Hiina võimud ei andnud sellele kohe riiki sisenemise luba. Samuti piirati nende ligipääsuvõimalusi koha peal.
Välisministeeriumi esindaja rõhutas, et Eesti jaoks on oluline nende avalduste sõnumite võimendamine ja üleilmne ühine tegutsemine võimalikult laias riikide ringis, aga samuti toetus USA-le. "Regioonideülese kirjaga ühinemisel oli Eesti taotlus nii transatlantilise sideme rõhutamine kui ka soov näidata ühist survet edasiseks erapooletuks uurimiseks, et teha kindlaks COVID-19 algallikad ja mõista viiruse leviku mehhanisme, sealhulgas ülekandumist loomadelt inimestele," ütles Lebedev.
WHO ja Hiina ühisuurimisel koostatud raporti esialgne versioon COVID-19 päritolu kohta ütleb, et kõige tõenäolisemalt kandus viirus inimesele nahkhiirtelt läbi vaheperemehe. Viiruse laboratooriumist lekkimise stsenaariumit nimetab raport "!äärmiselt ebatõenäoliseks", nähtub raporti mustandi viimasest variandist, mis jõudis uudisteagentuuride Associated Press ja AFP käsutusse. Uurijad soovitasid jätkata uurimist igas valdkonnas, kuid mitte laboratooriumi hüpoteesi kallal.
Raporti avaldamist on korduvalt edasi lükatud, mis on viinud kahtlusteni, et Hiina proovib tulemusi kallutada ja vältida süü langemist enda peale. Raport tugineb suuresti WHO rahvusvahelise meeskonna visiidil Wuhani linna, kus viirus esmalt avastati. Võimalikuks viiruse allikaks peetavale Wuhani viiruselaborile WHO meeskond otsest juurdepääsu ei saanud.
USA eestvedamisel tehtud avaldusega ühinesid lisaks Eestile veel ka Tšehhi, Taani, Läti, Leedu, Iisrael, Norra ja Sloveenia.
"Peame samuti oluliseks, et jätkatakse laiaulatuslike teadusuuringutega. Kõik see kokku aitaks kaasa käimasoleva pandeemia kontrolli alla saamisele ning tulevaste pandeemiate vältimisele. Oluline on samas toonitada EL-i avalduses öeldut – kuigi hindamismissiooni läbiviimine viibis ja ekspertide käsutuses olnud uurimismaterjali hulk oli piiratud, on see uuring ja raport väga oluline esimene samm. Soovime, et WHO jätkaks uurimist ja hoiaks meid regulaarselt kursis edasiste plaanide, uurimise käigu ja järgmiste etappidega," ütles välisministeeriumi pressiesindaja.
Toimetaja: Mait Ots