Paar nädalat tagasi pälvis Prantsusmaa strateegiliste uuringute fondi Hiina ja Aasia ekspert Antoine Bondaz Twitteris Hiina Pariisi saatkonna tähelepanu. Nimelt tituleeris Hiina suursaadik Lu Shaye teda sõnapaariga "petite frappe", mida võiks vist tõlkida kui "väike suli" "väike pätt" või "väike huligaan".

Diplomaadi jaoks tavatu sõnakasutus ja tõtt-öelda ei tule mulle meelde, et oleksin oma diplomaadiaastate jooksul mõnda suursaadikut, või üldse diplomaati, kuulnud avalikus meediaruumis selliseid väljendeid pruukivat.

Filmist diplomaatiasse

Hiina suursaadiku olla enesest välja viinud tõik, et Bondaz kaitses Prantsusmaa parlamendisaadikute otsust külastada Taiwani. Saadiku säutsu peale sai Bondaz tublisti avalikku toetust, mis omakorda ärritas saatkonda ja suursaadikut veel enam.

Saatkond üllitas pika kommünikee, milles süüdistas uurijat Hiina diplomaatilise esinduse pidevas ahistamises ning märkis, et nad reageerisid vaid ühe "hullumeelse hüääni" provokatsioonidele. Seega läks keelepruuk veelgi räigemaks. Ja kui Prantsusmaa Euroopa asjade minister saadiku vaibale kutsus, vastas too, et tal ei ole aega… kah pretsedenditu reageering.

Konkreetselt hiinlaste Pariisi-saadiku puhul ei olevat see esimene kord, kui ta agressiivse sõnavalikuga silma torkab, sama olevat toimunud ka tema eelmises teenistuskohas Kanadas. Kuid vaatlejad panid suursaadik Lu käitumise laiemasse Hiina diplomaatide käitumismudeli konteksti, mida nimetatakse "hundisõdalaste" diplomaatiaks. Praeguseks on see termin juba mitu aastat kasutusel olnud.

Pärit on sõnaühend "hundisõdalane" samanimelise filmi pealkirjast. Linateose esimene osa jõudis ekraanidele aastal 2015, kuid tõeliseks hitiks kujunes selle järg, "Hundisõdalane 2", mis esilinastus aastal 2017. Tegemist on "Rambo"-stiilis märuliga, milles mingi rikkuri tapmise eest vanglas viibinud Hiina eriüksuslane kolib vabanedes Aafrikasse, kus tal avanevad ääretud võimalused võidelda USA palgasõduritega, kaitsta kohalikku elanikkonda ja ka hiinlastest immigrante.

Diplomaatiasse siirdus termin aga tulenevalt sellest, et Hiina diplomaadid, eriti noorema põlvkonna omad, hakkasid käituma asukohariikides varasemast erinevalt. Üldiselt iseloomustas Hiina diplomaatilist käitumist viimastel kümnenditel mahedus ja järskude väljendite vältimine.

Taustaks oli tollal ilmselt Deng Xiaopingi tuntud maksiim, et "varja oma jõudu ja oota oma aega". Nüüd aga on Hiina Kompartei eesotsas Xi Jinpingiga valinud ennast julgemalt kehtestava poliitika koos vastava väljenduslaadiga.

Xi võimuletulek ning võimu keskendumine tema kätesse koos praeguseks juba Mao Zedongi sarnase isikliku seisundiga Hiina võimuladvikus on pannud Pekingi käitumisele tugeva pitseri. Hiina majanduslik ja sõjaline võimsus on kasvanud, kuid viimasel ajal on majandusareng paraku aeglustunud ja selle varjus on tõusul natsionalistlike meeleolude õhutamine ja välisvaenlase otsimine.

Vaatlejate arvates on lisapõhjus ka põlvkonnavahetus diplomaatide seas. Uus põlvkond on palju varmam käituma avalikult ja ründavalt. Omalt poolt pean küll lisama, et noored Hiina diplomaadid ei teeks midagi, millel ei oleks juhtkonna kindlat heakskiitu. Küll aga on noorele põlvkonnale omane sotsiaalmeedia laiem kasutamine ja "hundisõdalaste" üks lemmikkanaleid näiksegi olevat Twitter, mis muide on Hiinas eneses keelatud.

Hiina ja "Viie Silma" riigid

Terminina olevat "hundisõdalaste" kasutamine Hiina diplomaatide kohta näinud ilmavalgust esmakordselt ühes BBC hiinakeelses saates. Pekingi esindajate käitumist võrreldi mainitud märulifilmi kangelasega aga esmakordselt kuulu järgi kaks aastat tagasi juulis.

Siis hakanud Hiina tollane Pakistani saatkonna nõunik Zhao Lijian, ründama Twitteris ägedalt Ameerika Ühendriike. Ta ladus välja kõik ameeriklaste patud seoses rassismiga, tulude ebavõrdsusega ja relvade kontrollimatu kasutamisega ning võttis teema kokku väitega, et ameeriklased võiksid parem vaikida, selle asemel, et Hiinat inimõiguste rikkumise eest arvustada.

Zhao ise teenis sellega ülenduse ning on praegu üks kolmest Hiina välisministeeriumi kõneisikust. Ja järsk kõnepruuk olla talle omane ka praegu. Zhao eeskujul olevat ka ülejäänud diplomaadid üle maailma hakanud sellist käitumist omaks võtma.

Zhao Lijiani stiilinäide on ka tema vastus Pekingi Hongkongi-poliitikat kritiseerinud niinimetatud "Viie Silma" riikide ühisavaldusele. "Viis Silma" on viie riigi – Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Ühendkuningriigi ja USA luurealane ühendus.

Zhao teatas, et hoolimata silmade arvust võiksid kritiseerijad ettevaatlikud olla, muidu võidakse neil silmad välja torgata ja nad võivad pimedaks jääda Hiina suveräänsuse, julgeoleku ja arenguhuvide kahjustamise eest.

Hiina suursaadik Londonis on selgitanud, et "hundisõdalase" termin on ekslik, sest Pekingi välispoliitika olla tegelikult "sõltumatu, rahule suunatud poliitika". Kuid ta lisas, et aeg-ajalt on paraku vaja ka tugevat kätt kasutada. Ning "kus on hunt, seal on ka sõdalane", täiendas ta Twitteris.

Pekingi hundisõdalase mentaliteet võib aga hakata vastulööke andma. Kaubandusmeetmed Austraalia vastu, sanktsioonid Euroopa Liidu esindajatele, Euroopa uurimisasutustele ja uurijatele panid näiteks küsimärgi alla Hiina ja Euroopa Liidu vahel allkirjastatud investeeringute lepingu ratifitseerimise. Kuid kinolinalt tavaellu astunud "hundisõdalane" on ilmselt tulnud, et jääda.

Viited lugemishuvilistele

• Wolf Warrior Diplomacy and the US-China Relationship (worldpoliticsreview.com)
• Wolf warriors and a 'crazed hyena': French researcher 'not intimidated' after clash with China envoy (france24.com)
• China threatens Australia over Victoria Belt and Road Initiative, media bias (smh.com.au)
• Wolf warrior diplomacy: China is embracing a new brand of foreign policy - CNN
• Xi Jinping: Leader of the Wolf Pack > Articles | (globalasia.org)