Kongressile saadetud välisministeeriumi raportis rõhutati, et nii Nord Stream 2 torujuhtme ehitust juhtiv ettevõte kui ka selle sakslasest tegevjuht ja Vladimir Putini liitlane Matthias Warning on seotud tegevusega, mis vääriks sanktsioonide kehtestamist. Sellest aga loobuti, viidates USA rahvuslikele huvidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Energeetikaekspert Daniel Yergin ütles, et üks otsuse põhjus on suhted Saksamaaga ja soov neid liitlassuhteid parandada. "See on olnud üks pingeallikas. Samuti arvan, et see on hea tahte avaldus Venemaale, et edasi liikuda selle tippkohtumisega, mida Biden väga tahab, et juhtida Venemaa eemale Hiinast. Ma arvan, et see on selle administratsiooni peamine strateegia," rääkis Yergin.

Välisministeerium kehtestas sanktsioonid aga neljale Venemaa laevale, mis on Nord Stream 2 ehitusega seotud.

Kriitikute hinnangul ei ole see piisav projekti peatamiseks, mis on juba 95 protsenti valmis.

Administratsiooni otsus on pahandanud ka kongressi liikmeid, kelle hinnangul muudaks Läänemerre paigaldatav torujuhe Euroopa Venemaa energiast veelgi rohkem sõltuvaks.

Samuti kardetakse, et kuna Venemaa gaas liiguks tulevikus otse Saksamaale, siis jäetakse kõrvale Ukraina.

"Üks väheseid asju, mis demokraate ja vabariiklasi ühendab, on soov kehtestada Venemaale sanktsioonid. Ma arvan, et see otsus on osaliselt seotud sellega, et Bideni administratsioon mõistab, et Venemaa gaasi ei ole võimalik Euroopast eemale hoida. Küsimus on ainult selles, kuidas see gaas sinna jõuab," lausus Yergin.

USA välisminister Anthony Blinken kohtus kolmapäeval ka oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga. Islandil peetud tippkohtumisel arutati kahe riigi vaheliste suhete parandamist.