Lehe hinnangul on tegemist päästerõnga pakkumisega Venemaale, kuid Euroopa suhtub sellesse ettevaatlikult. Donald Trumpi administratsiooni laiaulatusliku rahuplaani üks keskseid ettepanekuid muudaks põhjalikult ka USA enda senist energiapoliitikat.

USA esindajate arvates võiks Ukraina kaaluda varem Vene gaasi Euroopasse transportinud torujuhtmete taasavamist, et pakkuda Venemaale sõja lõpetamiseks majanduslikku stiimulit.

Euroopa esindajad suhtuvad aga ettepanekusse tõrjuvalt, sest see pööraks tagasi Euroopa Liidu aastatepikkused jõupingutused Venemaa gaasist vabanemiseks. Trumpi administratsioon näeb aga gaasitarnete taastamises võimalikku osa rahukokkuleppest, mis tooks tulu Ukrainale ja pakuks Euroopa tarbijatele odavamat energiat, märkis NYT.

Valge Maja sõnul on sõda tõstnud energiahindu kogu Euroopas ning põhjustanud tõsiseid majandusraskusi nii Venemaal kui ka Ukrainas. USA eesmärk olevat lisaks lahingute lõpetamisele luua tingimused püsivaks rahuks, majanduse taastumiseks ja stabiilsuse tagamiseks piirkonnas.

Leht toob ka esile, et Trump leevendas äsja Venemaa-vastast majanduslikku survet: pani kongressis vastu võetud uue sanktsioonidepaketi pausile ning tühistas nädal varem Venemaa diislikütuse suhtes kehtinud piirangud.

Putini majandussaadik Kirill Dmitrijev nimetas diislikütuse kokkulepet alles alguseks. Tema sõnul arutavad USA ja Venemaa ka muid projekte, sealhulgas Venemaa tuumaenergial töötavate andmekeskuste rajamist ning Venemaa energiahiiu Lukoili rahvusvaheliste varade müüki investoritele, kelle hulgas võib olla ka USA valitsus.

Venemaa gaasiimpordi taastamine võiks aga vähendada Ameerika veeldatud maagaasi nõudlust Euroopas. Samuti võib see tugevdada populistlikke poliitikuid, kes nõuavad Ukraina abistamise lõpetamist ja suhete taastamist Venemaaga. Saksamaa paremäärmusliku erakonna Alternatiiv Saksamaale juhtfiguur Alice Weidel on öelnud, et Vene gaas ja nafta aitaksid leevendada Saksamaa tarbijate ning ettevõtete kulusid, viitas NYT.

President Zelenski on Trumpi kritiseerinud Ukraina toetuse vähendamise ja Putiniga kokkulepete otsimise pärast. Hiljuti Financial Timesile antud intervjuus ennustas ta, et järgmine kokkulepe võib puudutada gaasi.

Euroopa püüab Venemaa energiast loobuda

Ukraina lõpetas Venemaa gaasi transiidi 2025. aasta jaanuaris, kaotades ligikaudu miljard dollarit aastas transiiditasusid. Euroopa Liit on lubanud lõpetada kogu Venemaa gaasi impordi 2027. aastaks. Kui 2021. aastal pärines Venemaalt 45 protsenti EL-i gaasiimpordist, siis eelmisel aastal oli see osakaal langenud 13 protsendini.

USA käsitleb aga gaasitarnete taastamist pikemaajalise osana võimalikust rahuleppest, mis hõlmaks ka Venemaa ja NATO tulevasi suhteid, Ukraina julgeolekugarantiisid ning kokkulepet territooriumide üle. Mõned Euroopa ja Ukraina ametnikud kardavad, et USA soovib saada osa Venemaa gaasiekspordist teenitavast kasumist, märkis NYT.

Kõne all on olnud ka Nord Stream 2 gaasijuhtme taasavamine. USA investor Stephen P. Lynch on varem püüdnud torujuhet osta, väites, et Ameerika kontroll selle üle teeniks USA huve ja Euroopa julgeolekut. Valge Maja teatel ei ole Nord Stream 2 olnud hiljutiste arutelude teema ning võimalik kokkulepe nõuaks Euroopa partneritega tihedat kooskõlastamist. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on omakorda öelnud, et energiakoostöö taastamine oleks Venemaa huvides ja võib olla veelgi enam Euroopa enda huvides.

Saksamaa on Venemaa gaasitarnete taastamise vastu

Saksamaa valitsus on olnud üks aktiivsemaid Vene gaasijuhtmete taasavamise vastaseid, kuigi enne Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse oli Saksamaa Venemaa gaasi suurim ostja. Saksa ametnike hinnangul ei erine vahendaja kaudu müüdav Vene gaas otse Venemaalt ostetavast ning seetõttu ei tohiks see kuuluda rahuläbirääkimiste võimaluste hulka.

Venemaa gaasi ostmine vähendaks tõenäoliselt Saksamaa kõrgeid energiahindu, kuid suurendaks julgeolekuriske ja muudaks riigi taas haavatavaks Moskva võimaliku tarnekatkestuse suhtes. Endine majandusminister Robert Habeck rõhutas, et Euroopa ei tohiks enam kunagi Venemaa gaasist sõltuda. Tema sõnul on oluline, et Euroopa omaks ja kontrolliks oma energiataristut, ning Ameerika vahendaja kasutamine ei kõrvaldaks julgeolekuriske.

Saksamaa sisepoliitikas survestab aga valitsust Venemaa gaasiimpordi taastamist toetav AfD, mille toetus küsitlustes ulatub ligi 30 protsendini. Saksimaa-Anhalti liidumaal, kus AfD hiljuti valimised võitis, võeti vastu sümboolne ettepanek lõpetada Venemaa-vastased sanktsioonid ja sõjaline abi Ukrainale.

Euroopa juhid tunnevad üha suuremat muret, et USA ja Kremli seisukohad annavad hoogu populistlikele jõududele, kes soovivad taastada sidemeid Moskvaga. Saksamaa ja teiste Euroopa riikide juhid on juba kritiseerinud Trumpi otsust leevendada Venemaa diislikütuse suhtes kehtinud sanktsioone, sest see nõrgestab Lääne majanduslikku survet Venemaale, märkis NYT.

Habecki sõnul kardab ta nüüd ka Ameerika ettevõtete osalemist Venemaa gaasikaubanduses, sest tema hinnangul näib Trump suhtuvat Vladimir Putinisse suurema sümpaatiaga kui ukrainlastesse.