Järgmisel nädalal algab Saksamaal kohtuprotsess isikute üle, kes väidetavasti õhkisid neli aastat tagasi Nord Streami gaasitrassi. Kuigi riiklikud süüdistajad on hetkel kidakeelsed ja tõde selgub loodetavasti kohtus, pani "Pealtnägija" eri allikatest kokku pildi uurimise versioonist ning selgub, et maailma pikim merealune toru lõhuti ja erakordne geopoliitiline mõju saavutati väidetavalt üllatavalt väikese operatsiooniga.

2022. aasta septembri viimasel teisipäeval oli maailma meedia esiuudis Venemaad Saksamaaga ühendava Nord Streami gaasitrassi katastroofiline leke, mille taga kahtlustati sabotaaži.

Järgnevad intensiivsed spekulatsioonid ja süüdistamine, kes ikkagi suutis ja tahtis lõhkuda maailma pikima allveetoru? Venelased süüdistavad läänt, lääs kahtlustab, et Moskva ise korraldas valelipu operatsiooni seda enam, et gaasitarned Nord Streami kaudu olid kokku juba kuivanud.

Vene energiakontserni Gazprom ja mitme lääne ettevõtte konsortsiumi koostöös rajatud Nord Stream 1 kraanid avati 2011. Ehkki mõned rannikuriigid nagu Eesti olid hiigelprojekti suhtes kriitilised, siis torujuhe jooksis rahvusvahelistes vetes. Ligi 1200-kilomeetrine liin oli esimene trass, mille kaudu Vene maagaas voolas otse Lääne-Euroopasse, mööda Ukrainast ja Poolast – kokku 55 miljardit kuupmeetrit aastas ehk ligi pool Euroopa gaasiimpordist. Kümme aastat hiljem, augustis 2021, valmis ka Nord Stream 2, kuid seda ei võetud kasutusse, sest Venemaa oli seoses Krimmi okupeerimisega juba sanktsioonide all ja valmistas ette sõda Ukrainas. 2022 augustis, pool aastat pärast täiemahulise sõja algust, peatas Gazprom ise tarned ka Nord Stream 1-s. Seetõttu, õnneks polnud torud pilgeni täis, kui keegi need 26. septembril õhkis.

Et vigastatud kohad on nende majandusvetes, asusid asja uurima Taani ja Rootsi võimud, kuid mõlemad riigid loobusid süüdistust esitamata. Kuna Saksa firmadele kuulub Nord Streamis osalus, menetles Saksa föderaalprokuratuur aga asja edasi. Kui algul arvati, et sellise allveeoperatsiooni sai läbi viia ainult mõni suurriik, siis 2023 märtsis ilmub New York Timesis artikkel, mis ütles esimesena luureallikatele tuginedes, et sabotaaži taga on tõenäoliselt ukrainlased. Sama teema võttis üles ka Wall Street Journali vanemkorrespondent Bojan Pancevski, kes kajastas juba aastaid Vene, Ukraina ja Euroopa suhteid.

Tänavu suvel ilmus Pancevski ohtralt tunnustust pälvinud uurimusraamat "Nord Streami vandenõu", mille jaoks ta intervjueeris kümneid inimesi eri riikides, sealhulgas väidetavaid vahetuid operatsiooni osalisi, kus ta kirjeldab ajaloo ühe hulljulgema ning mõjusama sabotaažiakti sünnilugu. Tema sõnul mõeldi operatsioon koodnimetusega "Diameeter" välja juba pärast Krimmi annekteerimist ning anti käiku sisuliselt kohe pärast täiemahulise sõja algust.

Asja teeb delikaatseks, et ukrainlased plaanisid lõhkuda torujuhtme, mis teenindas nende liitlast Saksamaad, mistõttu Kiiev eitas ja eitab tänaseni osalust. Pancevski andmetel oli toonane Ukraina armee ülem, kindral Valeri Žalužnõi operatsiooniga siiski kursis ja ühel hetkel briifis ka president Volodõmõr Zelenskõid.

"Mina olen seda meelt, et need inimesed, kes selle spetsiaalse operatsiooni Nord Stream 2 vastu planeerisid, tegutsesid iseseisvalt. Ma ei välista, et nad tegid koostööd teatud määral, võisid kasutada oma sidemeid Ukraina eriteenistustes ja relvajõududes. Võib ette kujutada, et kaitseväe juhatus või eriteenistused olid selle operatsiooniga kursis, ei seganud, ei takistanud, aga samuti ei võtnud sellest osa," lausus Ukraina politoloog Volodõmõr Fessenko.

Kui kõrgel täpselt operatsioon heaks kiideti, on selgusetu, küll aga nõustuvad nii analüütikud kui ka tehnilised eksperdid, nagu endine miinituuker Veikko Horm, et see viidi läbi ukrainlastele omaselt ühtaegu lihtsalt ja julgelt. Alustades sellest, et seitsme liikmega tiimi juhtis küll luuretaustaga ohvitser, aga allveetöödeks värvati tsivilistid, ning lõpetades sellega, et Nord Streami juurde sõideti rendipurjekaga, esinedes lõbusõitjatena.

"Hobisukeldumise maailmas nimetatakse neid tehnilisteks sukeldujateks ja nad on enda taseme viinud päris kõrgele, sest nad käivad koobastes, nad käivad vrakkides sees, nad käivad sügaval. Aga selle operatsiooni teeb keeruliseks vette minek ja väljatulek. Kui alus on ankrus, meri lainetab, kõik asjad tahavad ümber kukkuda, käest ära minna, siis vette hüpata põhiballoonidega on juba keeruline," lausus Horm.

On omaette teema, kuidas vajalik lõhkeaine väidetavalt kohale smugeldati ja millised sekeldused tormisel merel aset leidsid, kuid tagantjärele Saksamaal esitatud süüdistuse järgi paigutas tiim ajavahemikul 11. septembrist kuni 22. septembrini Nord Stream 1 ja 2 juurde vähemalt viis lõhkekeha, mis seati plahvatama 26. septembriks – mitu päeva pärast seda, kui asjaosalised olid nelja tuule poole kadunud. Laengud detoneerusid algul Nord Stream 2 juures 26. septembril kell 2 öösel ja Nord Stream 1 juures kella 19 paiku ning väljavoolav gaas mullitas veel päevi.

Ehkki Pancevski sõnul liikus lääne luureringkondades info ukrainlaste osalusest juba varem, siis Saksa politsei korjas süüdistuseks vajaliku materjali tõhusa ja visa detektiivitööga.

Kokkuvõttes selgub, et umbes 20 miljardit dollarit maksnud torujuhtmed hävitati väikese meeskonna ja 250 000-dollarise eelarvega. Tänaseks on Saksamaa sealse meedia andmetel tuvastanud kõik väidetavad sabotaažikomando liikmed. Neist üks on kuuldavasti langenud sõjas Venemaa vastu, ülejäänute suhtes väljastati vahistamismäärused.

Endine Ukraina erivägede ohvitser Serhii Kuznietsov, keda uurijad peavad sabotaažigrupi operatiivjuhiks, tabati juba mullu Itaalias, anti juba Saksamaale välja ning peaks järgmisel kolmapäeval Hamburgis kohtu ette astuma. Elukutseline sukelduja Volodõmõr Žuravljov vahistati käesoleva suve lõpus Horvaatias ja väljaandmise protsess käib.

"See on ohtlik teema ja uurimine ja perspektiivis ka kohtuprotsess on kellapomm. Küsimus on ainult, millal see plahvatab ja mis tagajärjed tulevad. Praeguse seisuga see ei mõjuta Ukraina-Saksa suhteid. Saksamaa aitab aktiivselt Ukrainat. Saksamaa on peamine Ukraina doonor majanduse ja sõjalises valdkonnas olukorras, kus USA toetust pole," lausus Fessenko.