Harri Tiido: Nord Stream 2 ja selle mõju julgeolekule
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all gaasitoru Nord Stream 2. Koos torujuhtmega võib vee alla panna väga erinevaid andureid, näiteks selliseid, mis registreerivad allveelaevade liikumist ja edastavad vastava info Venemaa staapidesse, märgib Tiido.
Kui jutuks on gaasitoru Nord Stream 2 Venemaalt Saksamaale, siis viidatakse ohtudest rääkides enim energiajulgeolekule ja keskkonnale, samuti poliitilistele aspektidele. Vähem on juttu sõjalisest julgeolekust, mis puudutab kogu Balti merd. Meie piirkond on muutunud viimastel aastatel kasvavalt pingerohkeks ja seda eelkõige tulenevalt Venemaa käitumisest.
Balti meri on suhteliselt madal ning laevaliiklus selles toimub täpselt sätestatud koridorides. Lisaks on merepõhjas arvukalt side- ja muid kaableid, millede turvalisus on eelkõige kaldariikidele suure tähtsusega. Kuna piirkond on pingerikas, siis kasutab Venemaa juba enne uue torujuhtme võimalikku valmimist otseseid viiteid võimalikele ohtudele, mida nad plaanivad jõuliselt maandada.
Nord Stream 2 konsortsiumi üks esindajaid, endine Kremli administratsiooni töötaja Andrei Minin süüdistas aprillis lääneriike katsetes ohustada torujuhtme ehitust.
Väidetavalt olevat märtsi lõpul torujuhet paigaldava pargase lähistel, vähem kui ühe miili kaugusel, tõusnud pinnale allveelaev. Minini väitel olevat selle eesmärk olnud rünnata torujuhtme põhjakinnitusi. Lisaks olevat Poola kalatraaler püüdnud torulaeva torpedeerida, kuigi selle kapten olevat raadio teel vahejuhtumi pärast vabandanud. Ja taolisi vahejuhtumeid olnud muidki.
Iseenesest kõlab see jutt pisut pöidlast imetuna. Üks meremiil on umbes 1,8 kilomeetrit, mis on päris kaugel. Ja kui allveelaeva eesmärk olnud vee all sigatseda, siis miks pidi ta selleks pinnale tõusma?
Mis puutub aga Poola kalalaevade väidetavatesse ründekatsetesse, siis vaadakem kaalukategooriaid. Torujuhet paigutav pargas on veeväljasurvega 41 tuhat tonni, kalalaev 151 tonni – noh, nagu kilukarbiga autole otse sõitmine. Lisaks kõlas ka süüdistus, et allveelaevavastase võitluse lennukid olevat tiirelnud piirkonnas.
See viimane väide võib tõene olla, sest lennukid ikka tiirlevad õhus ja kindlasti on kasulik jälgida, mida ja kuidas merepõhja paigutatakse. Tegemist ei ole ju Venemaa territoriaalvetega. Kuigi president Vladimir Putin on väitnud, et Venemaa tõmbab oma "punased jooned" sinna, kuhu ise tahab, miks mitte siis ka Bornholmi saare taha või Saksamaa rannikule.
Igal juhul on neil kurtmistel reaalne eesmärk näidata vajadust tagada tulevikus, kui torujuhe peaks valmis saama, selle turvalisus.
Ja selle kohta on siin-seal Vene meedias ka ilmunud kirjutisi soovitustega, kuidas seda teha. On ka otseseid üleskutseid sõjalisteks meetmeteks. Peetakse loomulikuks, et torujuhe tuleb varustada anduritega, mis hoiataksid võimalike diversioonide eest. Et neid diversioone ära hoida, peaksid aga Vene sõjalaevad pidevalt käepärast olema. Elik valmistatakse ette pinnast sellele, et Venemaa Balti laevastik hakkab kogu torujuhtme kulgemise ulatuses liiklust kontrollima nii vee peal kui selle all.
Ja muide, koos torujuhtmega võib vee alla panna väga erinevaid andureid, näiteks selliseid, mis registreerivad allveelaevade liikumist ja edastavad vastava info Venemaa staapidesse. Elik torujuhe võib kujuneda osaks veealuse jälgimise süsteemist. Veepinna all käib ju omaette elu, sealsed sidekaablid vajavad tõesti kaitset ja vastaspoolel silma peal hoidmine on eesmärgiks mõlemale osapoolele.
Venemaal on Balti Laevastikus praegu kaks allveelaeva, mis on varustatud tiibrakettidega Kalibr. See rakett on mõeldud nii veepealsete, veealuste kui ka maapealsete sihtmärkide hävitamiseks. Nüüd aga on avalikkusesse jõudnud info, mille kohaselt plaanib Venemaa lähitulevikus Balti meres kasutusele võtta uue põlvkonna allveelaevad. Nood võivad aga olla varustatud hüperhelikiirusega tiibrakettidega Tsirkon. Selle raketi katselaskmised algavat veel tänavu.
Tinglikul vastaspoolel on NATO-maadest Saksamaal ja Poolal allveelaevad. Lisaks on võrdlemisi kaasaegsed allveelaevad Rootsil, mis on viimastel aastatel vahepealsest kaitseuinakust ärganud ja nüüd kiirelt oma võimekust kohendab.
Kuid küsimus ei ole allveelaevades. Küsimus on endiselt võimalikus veealuses luurevõrgustikus, mis torujuhtme paigaldamise ja hilisema nii-öelda hooldamise käigus sinna võib tekkida. Pluss veepealne Vene sõjalaevade pidev ringisaalimine väidetavalt torujuhtme turvalisuse tagamise rollis.
Arvata, et lääneriigid tahaksid iga hinna eest veealust gaasijuhet õhku lasta, kuulub paranoia valdkonda. Kõik teavad väga hästi, et sellega kaasneks tohutu keskkonnakatastroof. Kuid Kremli mõtlemine on teatavasti "sõltumatu" ja nad mõtlevad, nagu öeldakse, iseenese rikutuse piires.
Balti merel liigub tohutu hulk kaubalaevu, nende hulgas ka vedelgaasitankerid, naftatankerid ja kõike muud. Elik laevaliiklus sellel merel on paljude riikide majandustele eluliselt tähtis. Ehk sellepärast kaalutaksegi Moskvas, kuidas leida võimalus Balti merel "kõri" vajadusel kinni nöörida ja teha seda nii-öelda turvalisuse kaalutlustel.
Lisan siia mõttekillu Valdai Klubi programmidirektorilt Timofei Bordatšovilt tänavu aprillist. Ta märkis, et Läänel peab kujunema välja selge arusaam, et Venemaa huvid võivad olla kõikjal, kus need Venemaa jaoks huvitavad võivad olla.
President Putin omalt poolt hoiatas aga maikuus, et kõigil, kes Venemaad hammustama kipuvad, lüüakse hambad kurku. Need olid siis Moskva seisukohtade nii-öelda diplomaatilised esitlused.
Viited lugemishuvilistele
- Putin's pipeline of aggression: How the Nord Stream 2 threatens the West (defensenews.com)
- Maritime Security Issues in the Baltic Sea Region - Foreign Policy Research Institute (fpri.org)
- ICDS_Report_To_the_Seas_Again_Lange_Combes_Jermalavicius_Lawrence_April_2019.pdf
- Submarines and trawlers: Nord Stream 2 director spots something fishy in the Baltic | Upstream Online
- ВЗГЛЯД / "Северный поток – 2" требует защиты военными методами :: Общество (vz.ru)
- ВЗГЛЯД / Россия может провести "красные линии" где угодно :: Автор Тимофей Бордачёв (vz.ru)
Toimetaja: Kaupo Meiel