Minneapolises toimuvad järgmisel kuul kohalikud valimised. Valimiste põhiküsimuseks on politseireform. Poolteist aastat tagasi mõrvas Minneapolise politseinik George Floydi. Terves riigis puhkesid meeleavaldused, kus protestijad nõudsid politseijõudude ümberkorraldamist. 

Järgmisel aastal toimuvad USA-s vahevalimised. Minneapolise volikogu valimisi peetakse üleriigiliste valimiste suureks eelmänguks. Progressiivsed aktivistid kogusid Minneapolise politseireformi toetuseks tuhandeid allkirju. 

Demokraadid on Minneapolise politseireformi osas aga lõhestunud. Oponentide sõnul lähevad reformid liiga kaugele, mille tulemusena võivad demokraadid kaotada ka vahevalimised. 

Reformide raames kuuluks politsei edaspidi laiemasse osakonda. Osad politseinikud asendatakse siis sotsiaaltöötajate ja vaimse tervise ekspertidega. Reformi toetajad soovivad korrakaitse asemel rõhku panna sotsiaalhoolekandele, teatas The Times. 

"Meil on suur võimalus teha midagi erakordset. Uus korrakaitse osakond oleks terviklik osakond, mis hõlmab politseinikke, samuti väljaõppinud spetsialiste ja eksperte. See tagaks inimeste turvalisuse," ütles kohalik aktivist JaNae Bates. 

Politseireformi toetab ka Minnesota osariigi vasakpoolne kongressisaadik Ilhan Omar. Mõõdukamad Minnesota osariigi demokraadid nagu Amy Klobuchar ja kuberner Tim Walz leiavad, et selline reform oleks liiga radikaalne. Minneapolises on viimase aasta jooksul kuritegevus hoogsalt kasvanud. 

Partei üleriigilised strateegid ei toeta samuti enam politsei rahastamise vähendamist. 

"Kui me räägime politsei reformimisest, siis inimesed toetavad seda. Kui me räägime aga politsei rahastamise vähendamisest, siis kaotame kohe valijaid. Demokraadid, kes jätkuvalt räägivad politsei rahastamise vähendamisest, teevad lõpuks ise endale karuteene," ütles Texase osariigi demokraatide strateeg Colin Strother. 

Eelmisel aastal vähendasid mitmed USA linnad aktivistide survel politsei rahastamist. Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) andmetel kasvas 2020. aastal riigis mõrvade arv 29 protsendi võrra.

FBI andmed näitavad, et 2020. aastal mõrvati USA-s 6,55 inimest 100 000 inimese kohta. 2019. aastal mõrvati aga 5,0 inimest 100 000 inimese kohta.