Kenner Talisainen: ajateenistus näitas kätte elukutse
Ajateenistus on küll kohustus, kuid selles peitub ka võimalus end proovile panna ja avastada. Minu jaoks sai ajateenistuse parameedikuõppes selgeks, et just meditsiin on see valdkond, millega tahan end elus siduda, kirjutab Kenner Talisainen.
See, et ajateenistus ühel päeval ette tuleb võtta, on selge vist kõigile Eesti noormeestele. 12. klassi alguses võtsime klassivendadega pundi kokku ja läksime arstlikku komisjoni, teadlikult omal algatusel ja võimalikult varakult, et oleks võimalikult suur tõenäosus saada teenima nendesse üksustesse, mis meile sümpatiseerisid.
Tahtsin teenida kodule lähedal ja Tallinnas elades olin endale Ämari üksuse välja valinud. Omal algatusel minemine ja varane tegutsemine tasusid end ära ja teenistuskohaks saigi Ämari, erialaks parameedik. Parameediku kutse valik oli mulle üsna loogiline, sest õppisin Reaalkoolis meditsiini suunaga klassis. Siiski polnud ma enne ajateenistust lõpuni kindel, kas meditsiin ikka on see, mida ma elus teha tahan.
Parameediku kahekuuline õpe ajateenistuses tähendab muuhulgas seda, et õppeks tuleb sõita Tartusse, kus asub sõja- ja katastroofimeditsiini keskus. Parameediku õpe on sisuliselt nagu koolis käimine: elad Kaitseväe Akadeemias, käid iga päev meditsiiniteadmisi omandamas ja õhtuti teed, mida tahad.
Kuna minu õpingud langesid kokku COVID-19 leviku kõrgajal, siis olime sunnitud vaba aja siiski akadeemias veetma, aga tulevastel õppuritel on kindlasti helgem tulevik.
Nagu ajateenistusele omane, sisaldab ka parameediku õpe teooria kõrval palju praktikat. Osa praktikast läbisime sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses, kuid käisime ka kiirabisõite tegemas ning haiglas COVID-i-osakonnas abis. Parameediku õpe on üsna põhjalik ja see andis vanasti isegi võimaluse kiirabis töötada, kuid praegu on reeglid kiirabi töötajatele läinud nõudlikumaks, ravimitega seotud teadmistest jääb puudu.
Ajateenijana praktikate läbimine kiirabis ja haiglas jätsid mulle kustumatu mulje ning andsid vajaliku kindluse, et just meditsiin on see, millele ma oma elu pühendada tahan. Nüüdseks olen arstitudeng ja oma valikuga väga rahul. Samuti pean ütlema, et mitmed õppeained on tänu parameediku õppele lihtsamad, näiteks esmaabi- ja õendusprotseduuride praktikumides õpitav on mulle juba tuttav.
Mina pole kindlasti ainus, kes on saanud ajateenistusest tõuke edasiste eluvalikute osas. Minuga koos oli teenistuses mitmeid noormehi, kellel oli viimastest õpingutest juba mõned aastad möödas, kuid kes ajateenistuses oma õpihimu taas leidsid. Tänapäevane ajateenistus ongi suures osas nagu kool, kus õpitakse riiki kaitsma ja selle juures saab muidugi ka palju muidu eluks vajalikke oskusi ja teadmisi.
Samuti andis ajateenistus hulgaliselt juurde arstiõpinguteks hädavajaliku enesedistsipliini. Sain seal aru, et varem ärkamine ja varem magama minemine aitab olla produktiivsem kui kaua üleval olemine ja võimalikult hilja ärkamine. Sain aru, et hommikuti olen lihtsalt palju produktiivsem ja õhtuti kipuvad asjad tegemata jääma.
Loomulikult pole ajateenistus meelakkumine ja sageli on vaja kõvasti pingutada. Seda suurem on aga vau-emotsioon, kui näed, milleks inimene võimeline on. See, millised kogemused teenistusest saad, sõltub suuresti igast ajateenijast endast ja sellest, kui palju ise panustatakse.
Minu soe soovitus on ajateenistusse asumist planeerima hakata juba gümnaasiumi ajal, et sellest oma karjääri jaoks maksimum võtta.
Toimetaja: Kaupo Meiel