Aastatel 2021-2022 Rootsi esimese naispeaministrina ametis olnud Andersson oli juba teisipäeval parlamendi spiikrile teatanud, et tal ei õnnestunud koos kolme teise vasakbloki erakonnaga valitsust moodustada.

Spiiker Andreas Norlén otsustas sellegipoolest panna tema peaministrikandidatuuri parlamendis hääletusele, mida nähti laialdaselt katsena ummikseis lahendada.

Vasaktsentristlik opositsiooniblokk võitis 13. septembri valimistel parlamendis 176 kohta. Ametist lahkuva peaministri Ulf Kristerssoni paremblokk, kuhu kuuluvad ka parempopulistlikud Rootsi Demokraadid, sai 173 kohta.

Valitsuse moodustamises pole aga suudetud kokku leppida, kuna Keskerakond on teatanud, et on vastu ministrikohtade andmisele vasakpopulistlikule Vasakparteile. Viimane on omakorda kinnitanud, et toetab vaid sellist vasakpoolset valitsust, millesse ta ka ise kuulub.

Parlamendi spiikril on neli katset kandidaat parlamendis hääletusele panna, misjärel tuleb välja kuulutada uued valimised.

Poliitikavaatlejate hinnangul tunnevad erakonnad uute valimiste ohu lähenedes üha suuremat survet teha järeleandmisi oma punastes joontes.

Norlén tegi Anderssonile esmalt 18. septembril ülesandeks valitsuskõnelusi alustada, kuid viimane loobus 28. septembril.

Seejärel anti talle 2. oktoobril teist korda sama ülesanne ja kümme päeva lisaaega.

Teisipäeval teatas ta spiikrile, et kuigi mõningast edu on saavutatud, puuduvad valitsuse moodustamiseks tingimused.

Andersson kaotas neljapäevase hääletuse, saades 99 poolt- ja 248 vastuhäält.

"See oli täiesti ootuspärane," ütles Andersson hiljem ajakirjanikele.

"Pärast valimisi tekkis Rootsi parlamendis keeruline olukord, kus on palju ummikseise nii vasakul, keskel kui ka paremal," märkis ta.

Eeldatavasti peab spiiker nüüd erakondade juhtidega nõu, enne kui otsustab, kellele teha järgmisena ülesandeks valitsust moodustada.